NordenBladet – Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise uus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis hakkab asendama senist korda. Uue seadusega peab võlgnik täitma ühe avalduse ja talle määratakse usaldusisik, kes aitab menetluses edasi liikuda.
Plaanitava seadusemuudatusega luuakse praeguse korra asemele, kus võlgade ümberkujundamise menetluses peab esitama mitmeid vorme, eraisikutele ühtne maksejõuetusavaldus. Avalduse alusel saab võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlust.
Lisaks füüsiliste isikute maksejõuetuse küsimustele antakse ka pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluses avada kutsealane maksekonto.
Uue süsteemiga hakkaks võlgnikku kogu menetluses nõustama ka professionaalne usaldusisik. Tööks vajaliku eksami läbinud usaldusisik aitab välja selgitada võlgniku majandusliku olukorra, sobiva menetlusviisi ja esitab kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisik jälgib ka seda, et võlgnik ei varjaks võlausaldajate eest tulu.
Uus seadus hakkab asendama võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ja kohustustest vabastamise osas pankrotiseadust.
“Eelnõu koostamisel plaaniti esmalt teha muudatused kehtivatesse seadustesse, kuid selle tulemus oleks olnud küllaltki keeruline,” ütles justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.
Süsteemi lihtsustamiseks ja ühtse maksejõuavalduse loomise tõttu otsustati koondada võimalikult suur osa regulatsioonist ühte uude seadusesse.
Eelnõuga lihtsustatakse ka saneerimismenetlust, pikendades saneerimiskava esitamise tähtaega, võimaldades saneerimiskava enne kinnitamist muuta ja täpsustada juba kinnitatud kava.
Kehtiva korra kohaselt tohib pankrotihaldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.