NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjonis andsid tööstuse eri tahkudest ülevaate tööstusettevõtete esindajad, korduvalt leidsid mainimist toorme puuduse ja kallinemise ning tööjõu teemad.
Riigikogu majanduskomisjonis andsid tööstuse eri tahkudest ülevaate tööstusettevõtete esindajad, korduvalt leidsid mainimist toorme puuduse ja kallinemise ning tööjõu teemad.Istungil osalesid ASi Rait (Raitwood) juhatuse esimees Ivar Dembovski, ASi Salvest juhatuse liige ja tegevjuht Triin Kõrgmaa, Chemi-Pharm ASi juhataja Ruth Oltjer, BLRT Grupp ASi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk. Samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul oli tööstusettevõtete üks korduv sõnum, et oskustööjõu palkamine ja sõjapõgenikele töö pakkumine peab olema lihtne. “Võtmaks Vene võimudelt võimalused kuritegude jätkamiseks, tuleb lõpetada Kremlile kasu toovate energiakandjate ostmine. Tööstusvaldkonna ootus riigi ja majandusvaldkonna otsustajatele on – nii palju kui selles olukorras võimalik on – võimalikult pikk ettenähtavus, kust saab tooret tuua ning millised energiaallikad on saadaval. Tööstustel oli ka mitmeid mõtteid, kuidas saaks antud olukorras ümber orienteeruda turgudel ja milliseid reegleid Eestis üle vaadata, et hoida tööhõivet jaheneva majanduse ja tagada hakkamasaamine kõrge inflatsiooni tingimustes,” võttis Michal kokku.
Enim probleeme on sektorites, mis sõltuvad puidu, metallide ja väetiste põhistest tootmissisenditest. Komisjonis toodi esile, et Venemaa ja Valgevene puidu kadumine Eesti turult sanktsioonide tõttu ning kodumaine linnurahu kehtestamine paneb keerulisse olukorda Eesti puidusektori. Varutud toormest peaks jätkuma veel kvartali jagu, kuid edasine on ebakindel ja valdkond loodab raimahtude suurendamise peale.
Komisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on valitsuse ja parlamendi kiiret reaktsiooni praegu väga vaja. „Suurenenud on ebakindlus ja vajadus selgete sõnumite järele seoses energiakandjate, eeskätt gaasi varustuskindlusega. Näiteks trükitööstuses on gaasi varustuskindlus otsene ellujäämise küsimus,“ sõnas ta.
Toiduainetööstus tunneb Ukraina sõja mõju, kuna Ukraina on üks maailma suurimaid põllumajandusriike, kust tuleb märkimisväärne hulk õli, teravilja ja köögivilju. Sõda muutis nende toorainete kättesaamise volatiilseks ning ümberlülitumine teistele allikatele võtab aega ja toob endaga kaasa hinnatõusu.
Nii puidu-, toidu-, keemia- kui ka metallitööstuse esindajad tõid esile probleemi tööjõuga. Metallitööstus on tööjõudu värbamas käinud just Ukrainast, kuid sealsed mehed on nüüd mobiliseeritud, töö aga on füüsiliselt nõudlik ja vajab spetsiifilisi oskusi. Asendust leida on seda keerulisem, et varuvariantideks olid siiani Venemaa ja Valgevene. Keemiatööstuse esindaja avaldas muret, et Ukrainast siia sõja eest pakku tulnud inimesed tuleks võimalikult kiiresti integreerida Eesti tööturule. Samuti oodatakse välistööjõu palgakvoodi leevendust.