NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas möödunud nädala valitsuskabineti nõupidamisel õpetajate järelkasvu arengusuundasid aastani 2026, mille rakendamiseks käivitatakse esimesed tegevused juba tänavu.
„Eesti riigi suurim konkurentsieelis on arukad ja ettevõtlikud inimesed. Pädevad ning motiveeritud õpetajad on seega võtmetähtsusega, “ rõhutas minister Liina Kersna. „Meil omakorda tuleb toetada õpetajaid ja tugispetsialiste, eriti nende esimestel tööaastatel, aga pakkuda arengu- ja karjäärivõimalusi ka juba kogenutele. Samuti peab kvalifitseeritud õpetajate töötasu olema nende töö ja panuse vääriline.“
Minister tutvustas valitsusliikmetele muuhulgas tegevusi, mille elluviimist alustatakse juba tänavu. Eelmisel õppeaastal puudus Eesti hariduse infosüsteemi andmetel nõutav kvalifikatsioon 57% alustavatest õpetajatest. „Käivitame koostöös ülikoolidega 2022. aasta sügisel õpetajate akadeemia, et pakkuda õpetajaks ning tugispetsialistiks õppijatele senisest enam paindlikkust töö- ja pereelu ühildamisel,“ ütles minister Liina Kersna. „Sama oluline on pöörata tähelepanu õpetajate õpetajatele – akadeemia loomisega panustame ka õppejõudude järelkasvu.“
Detsembris leppis ministeerium ülikoolidega kokku lisaraha eraldamises, et luua täiendavad õppekohad reaal- ja loodusainete õpetajate, eripedagoogide, kaasava hariduse spetsialistide ning keeleõpetaja mitmekeelses lasteaias ja koolis ettevalmistamiseks. Ka ülikoolide halduslepingutes on eraldi välja toodud õpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude järelkasvu kindlustamise eesmärgid.
Sel kevadel valmib Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Fontese ja Heateo Haridusfondi eestvedamisel koolijuhtide karjäärimudel. Ministeerium võtab seejärel teatepulga üle ning asub selle põhjal uuendama haridusjuhtide kompetentsimudelit, partneritega kokku leppima värbamisprintsiipe ning ette valmistama õigusaktide muudatusi karjäärimudeli rakendamiseks. „Koolijuht tippjuhina on koosõppimist soodustava ja üksteist toetava organisatsioonikultuuri võtmeisik,“ rõhutas minister Kersna. „Soovime sellel aastal kindlasti algatada arutelu koolijuhtide tähtajaliste lepingute üle.“
Lisaks uuendatakse õpetajate ja haridusjuhtide täiendusõppe kontseptsiooni, milles edaspidi käsitletakse ka esmaõpet ning määratletakse täiendusõppe prioriteetide põhimõtted. 2022. aasta lõpuks lepitakse koostöös partneritega kokku õpetajate karjäärimudeli põhimõtetes. Kavas on tegevused ka alustavate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks ning liikumine selles suunas, et haridustoetuses õpetajate töötasu diferentseerimise osa suureneks.
Õpetajate järelkasvu tagamise ja õpetajaameti väärtustamise arengusuunad aastani 2026 pani Haridus- ja Teadusministeerium kokku haridusvaldkonna ekspertide töörühma ning riigikogu kultuurikomisjoni arutelude ja ettepanekute põhjal ning tuginedes haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035. Tegevuskava koostamist alustas ekspertidest töörühm uuringuid ja analüüse aluseks võttes 2020. aastal. Arutelude tulemusena pandi tähtsuse järjekorda järelkasvu probleemistiku juurpõhjused ja tegevussuunad.
Esmajärjekorras asutakse tegutsema järgmistes suundades: juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri- ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine ja õpetajaameti atraktiivsus.
Avafoto: Pexels