NordenBladet — Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt Eesti valmisoleku kohta võimalikuks hübriidrünnakuks.
Riigikogu liige Rene Kokk viitas küsimust esitades olukorrale Poola-Valgevene piiril. Ta soovis teada, milline on hetkel Eesti valmisolek sarnaseks hübriidrünnakuks ning kas piiride kaitseks on plaanis ka lisahankeid.
Peaminister tõdes, et julgeolekuolukord on ohtlik ja ärev, kuid kinnitas, et Eesti piiridele otsest ohtu ei ole. Ta märkis, et sellele vaatamata otsustas valitsus muutunud julgeolekuolukorda arvestades kutsuda kokku reservväelaste lisaõppekogunemise ning paigaldada kiirendatud korras ajutised piiritõkked kohtadesse, kus piir ei ole välja ehitatud. „Tänasest päevast kutsutakse reservväelased kokku ja kaitsevägi kaheksa päeva jooksul selle tõkke sinna ka püstitab,“ rääkis ta. Samuti otsitakse Kallase sõnul valitsuses lahendusi, kuidas kiirendada terve piiri väljaehitust.
Peaminister sõnul on kõvasti tööd tehtud selleks, et Euroopa välispiiride väljaehitust finantseeritaks ka Euroopa vahenditest. „Euroopa Komisjonil on olnud siin tugev vastasseis,“ rääkis Kallas. „Tänaseks on mul hea meel tõdeda, et näiteks Euroopa Liidu Ülemkogu juht Charles Michel on öelnud juba välja, et jah, piiri ehituse finantseering peaks tulema ka Euroopa Liidu eelarvest,“ lisas ta.
Kallas märkis, et käesolevas julgeolekukriisis peab Euroopa näitama ühtsust. „Poola, Leedu ja Läti teevad seda, mis on nende kohus: nad kaitsevad Euroopa piiri. Kindlasti ei tohiks selliste, ma ütleks, provokatsioonidega kaasa minna, mis puudutab siis kuidagi pehmenenud suhtumist. Ma arvan, et õige hoiak on siiamaani olnud jõuline ja tugev, seda diktaator Lukašenka pole oodanud,“ rääkis valitsusjuht.
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder soovis teada, kas peaministri hinnangul tuleks muuta ka siseriiklikku seadusandlust, et oleks võimalik ebaseaduslike piiriületajatega paindlikult käituda. Kallas kinnitas, et siseminister on asjasse puutuvat seadusandlust üle vaatamas ning märkis, et ka Riigikogul on võimalik vastavaid eelnõusid algatada.
Peaminister vastas veel Kalle Grünthali küsimusele koroonakriisi juhtimisest, Kert Kingo küsimusele õigusriigist ning Mart Helme küsimusele migratsioonikriisist.
Kultuuriminister Tiit Terik vastas Helle-Moonika Helme küsimusele Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuvast ning Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa küsimusele kultuurivaldkonna investeeringutest.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastas Priit Sibula küsimusele ettevõtlustoetustest ja tööhõivest, Martin Helme küsimusele tööjõu dumpingust ning Merry Aarti küsimusele infotehnoloogia konsolideerimise ajakavast.
Loe ka:
Eesti: Kaitsevägi veab piirile 130 kilomeetrit tõkestustraati