NordenBladet – Trigon Capital plaanis aastaid Pärnu maantee äärde Tallinna sissesõdu lähedusse outlet-tüüpi kaubanduskeskust. Nüüdseks on aga turuolukord piisavalt muutunud, et Sauele kerkiv Gate Tallinn arendus keskendub jaepindade asemel logistikaettevõtetele sobivate pindade arendusele.

Trigoni asutaja ja nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul ootas keskus kaua võimaliku ankurrentniku IKEA otsust. IKEA kauplus kerkib nüüd aga hoopis teise Tallinna sissesõidu äärde, Kurna külla.

“Aastaid oli plaanides see, et sellest saaks kaubanduskeskus selle põhirentnikuga. Aga sellest ei saanud midagi, IKEA otsustas mujale minna ja nüüd on sellest projektist on saanud selline logistikakeskus põhimõtteliselt,” rääkis Helenius.

“Algne kaubanduskeskus oli plaanitud outlet-tüüpi eraldi kaubamajadest koosnev. Inimestel oleks pakutud selliseid teenuseid hindadega, mida mujal ei oleks leidnud. Aga kui sellest kontseptsioonist ei saanud midagi, oli vaja teistmoodi jätkata,” ütles Helenius.

Trigon Property juhatuse liikme Rando Tomingase sõnul jaekaubandust enam Gate Tallinna pinnale ei plaanita, kuna sellele turul enam nii palju ruumi ei ole.

“Võib öelda, et tööd on peaaegu lõpetatud, et me alustasime eelmise aasta lõpus infrastruktuuri ehitamisega kogu alale kommunikatsioonid, teed, see saab nüüd tegelikult valmis novembri lõpuks, seal on veel vaja kasutusload kätte saada,” rääkis Tomingas.

Tominga sõnul on juba mitmed pinnad arenduses müüdud, üks esimesi neist oli Jaapani tööriistatootja Makita, mis rajab keskusesse komplekteerimishoone, showroomi ja koolituskeskusega.

“Ütleme, et selliseid suuri jaekaubanduspindasid, nagu vanasti taheti teha, sinna ei tule. See kontseptsioon on muutunud,” rääkis ta, lisades, et peamiselt tulevad piirkonda äripinnad ja laod koos kontoritega. “Tegelikult meil on päris palju juba müüdud, aga on ka saada maatükke veel.”

Esimene suurem, Makita laohoone, peaks praeguse arvestuse kohaselt valmima 2023. aastal. “Järgemööda võib ehitustegevust hakata juba järgmisel aastal seal nägema,” ütles Tomingas.

Tominga sõnul on üks põhjus jaekaubanduse pindade nõudluse vähenemise taga just see, et pandeemias on suurenenud ka nõudlus logistikapindade järele.

“Mina vähemalt näen küll niimoodi jah, et seal tulevad piirid lõpuks ette. Muidugi võib-olla just see covid ka meile kasuks, e-kaubandus, logistika pool on täpselt see, mis praegusel turul on väga kuum,” rääkis ta.