NordenBladet — Paljude perede rahakotis annab tunda elektri, toidu ja kütuste hinnatõus. Riigid on hakanud koroonast taastuma, aga kerkivad hinnad piiravad kasvu. Suurim mõju on hinnatõusul tööstusele, aga seda on tunda ka kodumajapidamistes. Elektri ja kütuste hind lööb uusi rekordeid, samuti kallineb toit, vahendab MTV.
Hinnatõus on osaliselt seotud inflatsiooniga, kuna pandeemia järgses maailmas kasvavad nii tarbimine kui ostujõud. Ent põhjus peitub ka paljudes muudes tegurites.
Elektri hinnatõusu taga on energiafirmad, mis ostavad elektrit hulgi kokku ja müüvad seda tarbijatele. Nii nagu igal pool mujal, võib hulgihind tõusta või langeda lähtuvalt tarbimisest. Tavaliselt kasvab nõudlus talvel, kui ilmad on külmad ja kasutatakse rohkem valgustust.
Nüüd on aga elektri hind kerkinud erakordselt kõrgele. Elektri börsihind oli viimati nii kõrge 2020. aasta jaanuaris-veebruaris. Tarbija jaoks tähendab see seda, et kerkib hind neil, kel on leping seotud börsihinnaga. Kui arvestada, et elektriküttel erasmaja talvine tarbimine on 20 000 kWh, tähendab 5-sendiline hinnatõus aastas 1000 eurot täiendavat kulu.
Elektri börsihinna tõus hakkab mõjutama ka uusi püsihinnaga lepinguid. Elektri hinda on tõstnud suvel kesiseks jäänud sademed ning kokku kuivanud veevarud, mistõttu jääb Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade tootmine väikseks. Toodeteva vee-elektri kogus mõjutab aga kõigi Põhjamaade energiaturgu.
Elektri hinda tõstab ka maagaasi puudus. Gaasi hind on kerkinud Euroopa Liidus mitmekordseks. Reutersi andmetel on gaasi hind 280 protsenti ehk ligi 4 korda kõrgem kui aasta tagasi. Gaasi kasutatakse küttena soojuselektrijaamades, samuti kütusena.
Euroopa Liidu riikidest kaaluvad vähemalt Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania energia tugipakettide loomist, et kompenseerida energia hinnatõusu kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Bensiini ja diisli hind on samuti kerkinud. Praegu maksab bensiin 95E Soomes 1,7 eurot liiter, veel möödunud aasta lõpus oli hind 1,4 eurot. Diisli hind on kerkinud 1,3 euro pealt 1,5 euroni liiter. Toornafta hinnatõus on kergitanud bensiini hinna viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele.
Põhjamere Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval 80 dollarini barrel. USA toornafta WTI hind on samuti tõusnud. Hinnatõus tuleb asjaolust, et oodatakse tarbimise plahvatuslikku kasvu seoses piirangute leevendamisega.
Kütuse hinda mõjutavad ka maksud. bensiini hinnast 60 protsenti on maksud. Elektri ja kütuste kiire hinnatõusu tõttu prognoositakse ka toidu kiiret hinnatõusu. Seni on olnud tänavusel, 2021. aastal Soomes toidu hinnatõus vaid 0,3 protsenti, aga hinnatõus kiireneb aasta lõpus. Järgmisel aastal on toidu hinnatõus juba 1,8 protsenti ehk kiirem kui üldine hinnatõus.
Kuiv ja kuum suvi polnud viljasaagile eriti soodne. Kõik viljad kannatasid, eriti oder. See tähendab, et loomatoidust võib tulla puudus ja nisu ei ole võimalik eksportida. Samal ajal on kahekordistunud väetiste hinnad. Hinnatõusu kiirendab ka palgatõus, mis peaks olema tänavu samuti varasemast suurem.
ÜRO andmetel on toiduainete hinnad kasvanud rekordiliselt kiiresti terves maailmas. Maikuus oli toidu hind 39,7 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kuivõrd suur osa Soome toidust tuuakse välismaalt, mõjutavad Soome hindu rahvusvahelised hinnad. Koroonapandeemia tõi kaasa tarneprobleemid, kuna piirid pandi üksteise järel kinni. Suessi kanalisse märtsikuus kinni jäänud konteinerlaev Evergreen näitas, kui tundlik on rahvusvaheline kaubandus kõikvõimalikele tõrgetele.
Lisaks transpordile on koroona ajal tekkinud probleemid tööjõu leidmisega. Pandeemia mõju on tunda veel pikalt peale piirangute leevendamist.