NordenBladet — Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Sven Sester, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Raivo Tamm esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise piiritõkete rajamise kohta (nr 86).
Arupärijate sõnul näeb praegune kava ette Eesti piiriehituse lõpetamise aastaks 2026, ent kuivõrd olukord on muutunud, tuleks füüsiline tõke Euroopa Liidu välispiirile nende sõnul ehitada oluliselt kiiremini. Riigikogu liikmed tundsid huvi, kas peaminister on arutanud koostööd idapiiri tõkete rajamisel teiste Balti riikide peaministritega ja mida on sel juhul Balti kolleegid arvanud. Samuti küsisid saadikud, kui palju läheks füüsilise tõkke kiirendatud korras idapiirile rajamine maksma ja kui palju kiiremini oleks see võimalik sinna rajada.
Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et valitsus on arvestanud võimalusega, et Valgevene hübriidrünnaku valguses suureneb surve ka meie piirile. Ta kinnitas, et Balti riigid ja ka Poola teevad tihedat koostööd ning peaministrid on idapiiri tõkete rajamist arutanud. Peaminister märkis, et Eesti abistab Leedut sealse piiri kaitsmisel ekspertide ja tehnikaga, et migratsioonisurvet ära hoida. Samuti on Kallase sõnul illegaalse migratsiooni takistamiseks suurendatud Politsei- ja Piirivalveameti kontrolli piiridel ja sadamates ning täpsustatud massilist sisserännet käsitleva hädaolukorra lahendamise plaani rakendusosa.
Idapiiri kiirendatud korras väljaehitamise võimalikkusest rääkides ütles Kallas, et Politsei- ja Piirivalveamet on saanud ülesande välja selgitada, millistel tingimustel saaks idapiiri kiiremini välja ehitada, ilma et kvaliteet kannataks. Kallas osutas, et PPA tegeleb nende võimaluste hindamisega ja ülevaade selle kohta tuleb valitsusele sel sügisel.
Peaminister osutas, et 2021. aastal oli piiriehituseks ette nähtud 10,5 miljonit ja 2022. aastal on selleks 14,4 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Martin Helme (EKRE) ja Leo Kunnas (EKRE).
Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84). Arupärimistele vastasid ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83) ning justiitsminister Maris Lauri korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Lauri Läänemets (SDE).
Istung lõppes kell 22.50.