NordenBladet — Täna on ülemaailmne veepäev, mille puhul on paslik üle vaadata, mida on projekti LIFE IP CleanEST raames seni tehtud, et Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit parandada.

Ühe olulise saavutusena likvideeriti eelmisel aastal jääkreostus Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil. Ühtekokku eemaldati vana rehvitehase territooriumilt ligi 14 000 kuupmeetrit tugevalt reostunud pinnast ja 100 kuupmeetrit õlijääke.

Jõeliste elupaikade taastamiseks hinnati 2019. aastal kõik piirkonda jäävad paisud ning valiti välja 14 prioriteetset paisu kaheksal veekogumil, millega tegeletakse edasi. Eelmisel aastal taasasustati Purtse jõkke 27 000 lõhe noorkala ning eemaldati vabatahtlike kaasabil Unukse pais Pada jõel ja vana pais Altja ojal.

Projekti uuringutest on tänaseks valminud:
• Veeuuringute aruanne „Põllumajandusliku hajukoormuse mõju uuring pinna- ja põhjaveele“
• Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
• Hüdrogeoloogiline uuring Gdov põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas
• Soolikaoja tervendamise alusanalüüs
• Aidu ja Narva karjääri Nikli uuring

Projektijuht Mari Sepa sõnul saab juba senistest tegevustest välja tuua otsest kasu: „Kohtla-Nõmme endise rehvitehase reostuskolde likvideerimisega sai peatatud reostuse edasine levik Kohtla jõkke“. Samuti näeb Sepp tehtud uuringutes positiivset tulevikku. „Soolikaoja alusanalüüs on oluline samm sellel teel, et linnajõgi saaks perspektiivis terviklikult taastatud ja linnarahvale avatud,“ ütles projektijuht.

Praktiline lahenduskäik ootab ees ka Püssi paisu Purtse jõel. „Valminud on eskiislahendused, mille seast oleme välja valinud kärestik-kalapääsu, mille realiseerimine lähiaastate jooksul võimaldab kalade liikumise nii üles- kui allavoolu ning tagab veevõtu ka Repo vabrikule“, tõi Sepp välja kasu loodusele ja inimestele, mis keskkonda ei riku.

„Hea koostöö projekti uuringu- ja seirepartnerite kui ka Virumaa omavalitsustega on olnud seni, ja kindlasti ka tulevikus, tagatis tegevuste õnnestumiseks Virumaa veekogumite seisundi parandamisel,“ tunnustas projektijuht Sepp koostööpartnereid.

Lisaks uuringutele valmis küsimustik reoveepuhastussüsteemide hindamiseks, millega uuritakse reoveepuhastussüsteemide seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadusi. Küsitlust viiakse praegu läbi Ida- ja Lääne-Virumaa elanike seas, kes elavad kuni 50 inimesega külades.

Keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks suheldi eelmistel aastatel avalikkusega erinevate meediakanalite kaudu ja korraldati projekti teemadega seonduvaid üritusi. Näiteks toimusid 2020. aastal Virumaa lastele ja noortele suunatud joonistusvõistlus ja fotokonkurss ning esimene kalalaager Käsmus. ERRi veebis on järelevaadatavad kolm „Osooni“ saadet „Virumaa veed puhtaks“.

Eelmise aasta lõpus avati Soolikaoja avastusrada ning AHHAA teaduskeskuses valmisid vee ja keskkonna teemaline püsinäitus, ränd-eksponaadid ja teadusteatri etendus. Projekti esimesel aastal algatatud teaduskohvikud, loodusõhtud, looduslaagrid ja muud keskkonnateadlikust tõstvad üritused ja tegevused toimuvad järjepidevalt ka järgnevatel aastatel.

Projekti tegemistel saab silma peal hoida projekti kodulehel ja Facebooki lehel.