NordenBladet — 17.-18. märtsil virtuaalselt toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 42. aastakoosolekul oli peatähelepanu all Läänemere tegevuskava uuendamine. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Liis Kikase sõnul on Läänemere tegevuskava uuendamine väldanud praeguseks pea aasta, mil kõik riigid on panustanud uute meetmete väljatöötamisse. „Praeguseks on jõutud tegevuskava koostamisega sellesse etappi, et võime hakata avalikkusega konsulteerima meetmete osas. Eesti plaanib sellekohase avalikustamise teha varakevadel, seega annab Keskkonnaministeerium peagi uuendatud tegevuskava tutvustamisest teada,“ lausus Kikas.
Aastakoosolekul kinnitati naftase eluslooduse pääste soovitus, mis annab riikidele suuniseid muuhulgas ka selleks, kuidas naftaste eluslooduse päästeks valmistuda ja millised plaanid selleks koostada. „Eesti on varasemalt olnud selles valdkonnas Läänemere-äärsete riikide seas juhtrollis, näiteks on Eestil olemas naftase eluslooduse pääste plaan ja mobiilne varustus. Keskkonnaministeerium on sõlminud koostööleppe vabatahtlike kaasamiseks naftase eluslooduse päästesse. Uuendatud soovituse alusel vajab Eesti plaan ajakohastamist ja Keskkonnaamet asub sellega tegelema,“ selgitas Kikas.
Arutati ka soovituse vastuvõtmist sademevee käitluse tõhustamiseks, rakendades uudseid looduslähedasi lahendusi nagu märgalade loomine ja sademevee immutamine pinnasesse. Selle soovituse ametlik kinnitamine lükkub aga edasi juunisse. Samuti heakskiit Läänemere piirkonna meremüra plaanile, milles riigid on paika pannud tegevustiku meres leviva müra mõõtmiseks ning meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et vähendada müra mõju mereelustikule.
Lisaks kiideti koosolekul heaks ohtlike ja kahjulike ainete reostusõnnetuste valmisoleku juhis Läänemere-äärsetele riikidele. Ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühinemise seaduse on Riigikogu vastu võtnud ja see ootab presidendi väljakuulutamist, seega on praktilised juhised ohtlike ja kahjulike ainete mereveo keskkonnaohutuse tagamiseks väga ajakohased ja oodatud kõikide riikide poolt. Eesti on Läänemere riikidest teine riik, kes ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühineb ning kes HELCOMi juhiseid asub ka kohe rakendama ja panustama oma võimekuse tõstmisse ohtlike ja kahjulike ainete õnnetusjuhtumitele reageerimiseks.
HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
Täiendavat infot Läänemere tegevuskava kohta leiab https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/bsap-update-2021/