THKÜ esimees Maret Õun Gossip.ee-le: Kuuljad mehed üllatavad alati kurti naist nähes, et nii kaunid naisolendid

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu kaunis esimees Maret Õun räägib, et kurtide elu Eestis on kirju ning põnev ning kõigile huvilistele jätkub toredaid tegevusi. “Kolmapäevane klubipäev kehtib juba aastaid ja on jäänud traditsiooniks,” räägib Maret Õun Gossip.ee-le ja lisab, et peagi on tulemas riburodu huvitavaid suveüritusi. “Suvel on oodata sõitu Vändrasse, esimese kurtide kooli juurde. Selle raames tähistame kurtide hariduse 145.aastapäeva.”

Rääkige palun natukene endast… Milline on teie lugu, kas teie sündisite vaegkuulja/kurdina? Kas teie suguvõsas/peres on veel vaegkuuljaid/kurte?
Olen vennaga arstide perest ja sünnist saadik kurdid.  Mul on kurt poeg ja kurt abikaasa. Mu ema oskab natuke viipekeelt, kuid eelistan temaga kõnekeeles suhelda. Ta osaleb aktiivselt kurtide üritustel ja tal on viipekeelsed patsiendid.

Olete Thky.ee esimees. Mis on täpselt Thky, millega see tegeleb ja milliseid võimalusi pakub?
Olen Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu (lühidalt THKÜ) esimees alates 2010. aastast, kuid olen ühingu juhatuses olnud juba 15 aastat. Olen organiseerinud nende aastate jooksul kurtidele palju vahvaid üritusi. Oleme käinud kurtidega jalgsimatkal Soomaal ja jalgrattamatkal Lõuna-Eestis, Hiiumaal, Läänemaal, Lahemaal. THKÜ liikmed on korraldanud kurtidele välisreise. Ürituste lood ja pildid ripuvad THKÜ koduleheküljel.
Viimasel ajal korraldab ühing rohkem kurtidele infotunde ja lahendab kurtide probleeme koostöös linnavalitsusega.

THKÜ koondab enda alla ligi 400 kurti ja nende pereliikmeid vanuses 15- 91. THKÜ on Eesti Kurtide Liidu vanim liikmesorganisatsioon, mis on 1922 a asutatud Tallinna Kurttummade Seltsi õigusjärglane. Meie liikmeteks on kurdid, kelle kodune keel on eesti viipekeel, vene viipekeel, läti viipekeel, leedu viipekeel ja hispaania viipekeel, kui ka eesti keel (kõnekeel). Teretulnud on ka kuuljad meie ühingu liikmeteks.

Kui tihti kurdid koosviibimisi teevad? Kus? Mida tehakse? Nimetage palun huvitavaid sündmusi, mis on kurtidele sellel aastal tulekul…

Tallinna ja Harjumaa kurtide klubipäevad toimuvad kolmapäeviti Kurtide Majas. Kolmapäevane klubipäev kehtib juba aastaid ja on jäänud traditsiooniks. Klubi on avatud alates kell 16-st. Esimesed tulijad on tavaliselt pensionärid. Alates kell 18 (kui tööpäev lõpeb) tulevad ka keskealised ja noored kurdid klubisse. Klubi on kurtide lemmikkogunemispaigaks. Klubis viibeldakse uudiseid Eestist ja maailmast ning huvitavatest juhtumitest. Klubist saab informatsiooni tulevate kurtide ürituste ja puuetega inimeste seaduste muudatuste kohta. Lastevanemad viiplevad lastekasvatusest. Kõige rohkem viibeldakse naljajutte ja meenutusi olnud tegevustest. Kurtide perede lapsed, nii kurdid kui ka kuuljad, jooksevad ringi, joonistavad ja mängivad koos. Nad suhtlevad omavahel viipekeeles, aga ka kõnes. Kui kurt laps on kohal, siis kuuljad lapsed viiplevad temaga.

Teabepäevad ja aastakoosolekud toimuvad ka kolmapäeval, sest kurdid on harjunud sel päeval klubis käima. Samal päeval, kell 13.30-18.30 töötab klubis sotsiaalnõustaja, kes valdab viipekeelt. Klubipäev lõpeb kui kurdid majast lahkuvad.

Peamiseks tegevuseks on liikmetele mitmesuguste koolituste ja infopäevade korraldamine, oma võimaluste piires nende huvide eest seismine, vaba aja sisustamine. Korraldatakse tervisespordipäevi, mis on väga populaarsed ja kuuluvad sarja Tallinn Liigub. Igal suvel toimub paaripäevane laager mõnel Eesti väikesaarel. Märtsis käidi huvilistega  Bastioni käikudes. Suvel on oodata sõitu Vändrasse, esimese kurtide kooli juurde. Selle raames tähistame kurtide hariduse 145.aastapäeva. Väga oluline on rahvusvahelise kurtide päeva tähistamine septembri lõpus, viimastel aastatel oleme seda teinud Tallinna vanalinnas, et osa saaksid kõik linnakodanikud ja turistid. Ühiselt tähistame mitmesuguseid tähtpäevi. Kurtide päeva peol ja jõulupeol on traditsiooniliselt toredad mängud, kurtide isetegevused- etendused ja põnevad kurtide oodatud viktoriinid ning aasta TOP-sündmuste valimine.

Tegevust jätkub kõigile.

Kas ja millised riiklikud programmid toetavad kurtide kultuuri?
Igaaastane rahaline toetus tuleb Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukogust. 

Milline on kõige rumalam müüt-valearusaam, mida kuuljad kurtide suhtes arvavad?
Kõige rumalam müüt-valearusaam, mida kuuljad kurtide suhtes arvavad:
-Kuuljad mehed üllatavad alati kurti naist nähes, et nii kaunid naisolendid. Ehk kuuljad arvavad, et kurdid on mingi koledad nõiad.

-Kuuljad arvavad, et viipekeel on abikeel ning viipekeeles puuduvad viiped. Viipekeelel on oma grammatika ja palju erinevaid viipeid!

Kes on Eestis kurtide kultuuripärandi suuremad ja aktiivsemad arendajad, eestvedajad, hoidjad? Millist kirjandust soovitate lugeda, et kurtide elu paremini mõista? (palun nimetage raamatuid)
Kurtide kohta kirjandust tuleb otsida internetist või raamatukogudest. Soovitada võiks Juta ja Kaarel Kotsari raamatut Kurtide elu ajaraamat, selle kolm osa kirjeldavad läbi dokumentide ja ürikute, kuidas kurdid hakkasid organiseeruma ja ise oma elu korraldama.

Kurtide silmapaistvad  saavutused:
Annely Ojastu – Aasta Naine 1996
Merike Mändsoo – Aasta Õpetaja 1997
Kairit Olenko – mitmekordne kurtide olümpiavõitja
Eigar Siig – legendaarne korvpallur (mängis Nõukogude Liidu koondises, kuid oli kõva konkurents, et pääseda koondisesse)
Andrei Jegorov – kunstnik
Voldemar Noormägi –  Eesti esimese kuulmispuudega inimesena kuuljate seas olümpiamängudel, Pariisis 1924.aastal.



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service