NordenBladet — Uurimisretkel osalevad TalTechi, Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlased, Eesti Maaülikool annab neile kaasa analüüsiks vajalikud mõõteriistad. TalTechi mereteadlase Urmas Raudsepa sõnul on uurimistöö eesmärgiks välja selgitada, kui suurele alale võib veel areneda hapnikuvaegus Läänemeres ja mida toob see kaasa mere ökosüsteemile.

Meresüsteemide instituudi professor Raudsepp ütles: „Surnud tsoonid on hapnikuvaesed piirkonnad meres, mis ei soodusta seal elusorganismide olemasolu. Varasemad uuringud on näidanud, et surnud tsoonid katavad Läänemeres 60 000 – 80 000 km2 suuruse ala. Väga üldiselt võib öelda, et Läänemere piirkonnad, mis on sügavamad kui 80 m, on surnud tsoonid. Loomulikult ei puuduta see Botnia lahte. Samas ei ole selge, kui suurele geograafilisele alale võib hapnikuvaegus levida. Tugev kihistumine 60-80 m sügavusel paneb kaane peale hapniku juurdepääsule mere ülemistest veekihtidest.“

Raudsepp lisas: „Samuti aitavad hapnikuvaeguse tekkele kaasa sügavate veekihtide bakterid, mis orgaanilist ainet lagundades tarbivad ära sealses vees niigi vähese hapniku. Meie hüpotees on, et aastaringselt surnud tsoonide ala Läänemeres ei suurene, laieneda võivad hooajalised ja episoodilise hapnikuvaegusega alad. Käesolev uurimistöö annab olulise sisendi otsustajatele näidates, millised meetmed võivad ära hoida Läänemere surnud tsoonide edasise laienemise, ja mis sõltub paraku ainult looduslikest faktoritest.“

Teadlastel on plaanis mõõta soolsust, temperatuuri ja hapnikku, võtta veeproove, samuti analüüsida põhjasette abil merefloora ja -fauna levikut ning liigirikkust.

Teadlastel on plaanis keskenduda Läänemere osale, mis on sügavam kui 60 meetrit ja kus esinevad püsivad ja hooajalised hapnikuvaesed alad.

Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad seoseid veesamba kihistumise ja surnud tsoonide vahel ning setete keemilist koostist.

Tartu Ülikooli teadlaste panuseks on välja selgitada toitainete varieerumine hapnikutingimuste ruumilisel muutumisel ning vastata küsimusele, kas ja milline on merepõhja elustik hapnikuvaeguse piirialadel.

Tallinna Ülikooli teadlaste ülesandeks on kaardistada bakterplanktoni kooslused püsivalt hapnikuvaestes tingimustes ning DNA-analüüsi põhjal teha kindlaks nende bakterplanktoni koosluste fülogeneetiline koosseis ja selle ruumiline dünaamika.

Paar aastat tagasi avaldasid Soome teadlased põhjaliku uurimistöö, leides, et keset Läänemerd asuv surnud tsoon on suurim omataoline maailmas.