NordenBladet — Riigikogu nimetas täiskogu istungil Riigikohtu liikmeks Urmas Volensi, kes asub Riigikohtu liikmeks alates 1. novembrist 2020.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (222 OE) seletuskirjas märgitakse, et Urmas Volens on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus Justiitsministeeriumi erinevatel ametikohtadel, advokaadibüroodes vandeadvokaadina ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilprotsessi dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Otsuse poolt hääletas 68 ja vastu oli 19 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistusraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE) kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.

Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.

ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (153 SE) sooviti täiendada pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt antakse lisapuhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.

Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 53 ja vastu 8 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) nägi ette laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Eelnõu eesmärk oli rakendada töötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega.

Eelnõuga kavandati muudatust, mille kohaselt oleks tõusnud töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70 protsendini, 101. päevast edasi 50 protsendini töötaja keskmisest töötasust.

Sotsiaalkomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 53 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (197 SE) sooviti muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust, tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sooviti, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).

Sotsiaalkomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 45 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogus ei leidnud täna toetust rahandusminister Martin Helmele esitatud umbusaldusavaldus. 45 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni saadiku nimel esitatud umbusalduse poolt oli 45 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 53 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Katri Raik (SDE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).

Istung lõppes kell 20.05.