NordenBladet — Venemaal ja Soomes on tõstatunud uuesti Karjala küsimus pärast seda, kui avaldati info, et Venemaa juhid olid valmis Karjala 1990ndate aastate algul Soomele tagastama, aga Soome toonane president Mauno Koivisto oli selle vastu. Väidetakse, et Karjalat pakkusid Soomele nii NLiidu viimane juht Mihhail Gorbatšov kui Venemaa juht Boriss Jeltsin, vahendab Iltalehti.

Vene pool väidab nüüd, et see on vale ja peale sõda Venemaa koosseisu läinud Karjalat pole kunagi Soomele pakutud. Seda kinnitab Mihhail Gorbatšov. Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zaharova ütles, et Venemaal ega Soomel pole teineteisele territoriaalseid nõudmisi. Zaharova väitel pole piiride küsimust Soome ja Venemaa vahel pärast sõda arutatud.

Zaharova väitel põhineb Vene-Soome piir 1947. aasta Pariisi rahulepingul. Viimati kinnitati piiri 2017. aastal Imatras.

Venemaa territoriaalne terviklikkus on tõusnud taas päevakorda, kui president Vladimiri Putini välja pakutud uus põhiseadus keelab isegi Venemaast tükkide eraldamise ettepanekud. Sellega peaks põhiseadus kinnistama Krimmi Venemaa osaks. Edaspidi on Krimmi tagastamine Ukrainale või Karjala tagastamine Soome isegi ettepaneku tasemel põhiseaduse vastane.

Putin tahab, et venelased uue põhiseaduse 1. juulil kinnitavad. Venelasi hirmutatakse sellega, et kui põhiseadust ei kinnitata, võidakse hakata Venemaast tükke välja nõudma. Mängu on tõmmatud NLiidu viimane juht Mihhail Gorbatšov, kes kinnitas, et Karjala tagastamist pole kunagi arutatud. Gorbatšov lisas, et kuuleb sellisest asjast esimest korda. Samas ta ei välistanud, et keegi võis seda teha tema teadmata.

Soome endise diplomaadi Jukka Seppineni raamat ilmus eelmisel, 2019. aastal. Raamatus on juttu Karjala tagastamise ettepanekutest, millest Koivisto loobus. Soome kaotas pärast Talve- ja Jätkusõda suured Karjala maa-alad NLiidule. Karjala endine pealinn Viiburi kuulub nüüd Venemaa koosseisu. Nooremad venelased pole eriti kursis Talvesõjaga ja Vene ametliku käsitluse järgi alustas sõda Soome.