NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil vaadati läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (130 SE) menetluse käigus laekunud muudatusettepanekud ja otsustati saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu istungile 10. juunil.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et komisjon tegi tihedat koostööd turuosalistega ja viis eelnõusse sisse 26 muudatusettepanekut. Ta rõhutas, et eelnõuga soovime tagada, et meie majandusruum oleks võimalikult läbipaistev ja reeglid selged. Samas on oluline tagada Eestis ettevõtluse areng.

„Rahapesu tõkestamise parema tagamise nimel viisime rahapesu andmebüroo Politsei- ja Piirivalveameti alluvusest Rahandusministeeriumi valitsusasutuseks. Muudatuse eesmärk on võimaldada rahapesu andmebürool  kohtuvälise menetlejana teha ka edaspidi väärteomenetluses päringuid elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et eelnõuga soovime muuta Eesti võimalikult ebamugavaks paigaks kriminaalse tulu varjamisel ja liigutamisel.

„Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust, luues nii eeldused majanduskasvuks ja tagades elanike ja ettevõtete turvalise toimimise,“ selgitas Kokk. Ta avaldas tänu pankadele, kes pingutavad selle nimel, et välistada panganduse ära kasutamist kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimiseks ja kasutamiseks.

Kokk selgitas, et eelnõuga võetakse üle ELi viies rahapesuvastase direktiiv, millega valmistame ühtlasi ette Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku eelseisvaks rahvusvaheliseks hindamiseks.

Rahanduskomisjoni liikme Andres Suti sõnul on oluline, et rahapesu tõkestamisega seotud tegevus on hästi koordineeritud ning riigi ja turuosaliste koostöö toimib „Vaid nii hoiame Eesti riigi ja Eesti finantssektori maine ja kuvandi rahvusvaheliselt usaldusväärsena,“ rõhutas Sutt. Ta lisas, et tähtis on tagada riiklike registrite andmete usaldusväärsus ja automatiseeritud ligipääsetavavus mõistlike kuludega. Andmete tõhusaks kasutamiseks on vaja toetada rahapesuvastases võitluses tarkade IT lahenduste kasutuselevõttu.

„Eelnõu menetluse käigus järgisime põhimõtet, et kehtestatud reeglid ja seaduse rakendamine ei pärsiks panga klientide normaalset majandustegevust,“ märkis Sutt.

Eelnõuga luuakse kõiki Eesti krediidi- ja makseasutusi ühendav pangakontode register, kehtestatakse riikliku taustaga isikute ametikohtade loetelu ning tekitatakse mehhanism tegelike kasusaajate andmete kohta äriregistris. Samuti suurendatakse Finantsinspektsiooni volitusi, et kontrollida pankade rahvusvahelistest finantsaktsioonidest kinnipidamist. Lisaks muudetakse paindlikumaks isikute kaugtuvastamisel kehtivad nõuded ning parandatakse pankade, notarite ja teiste kohustatud isikute võimalusi omavahel infot vahetada.

Eelnõus (130 SE) on arvesse võetud ELi direktiivi ülevõtmise kõrval ka FATF-i rahvusvahelised standardid, sest järgmise aasta lõpus seisab Eestil ees rahapesuvastase töökonna ehk FATF-i tütarorganisatsiooni MONEYVAL läbiviidav hindamisvoor. Selle käigus jälgitakse, kui tõhusalt me täidame FATF-i rahvusvahelisi standardeid.