NordenBladet — Põhiseaduskomisjon saatis häälteenamusega täiskogule arutamiseks Riigikogu otsuse eelnõu Riigireformi elluviimisest.

Komisjoni esimehe Paul Puustusmaa sõnul toimub laiem arutelu riigireformi teemal esimese lugemise käigus Riigikogu saalis ja enne vastuvõtmist saavad fraktsioonid teha ettepanekuid. „Selleks, et kõik saaksid oma ettepanekud esitada, otsustas komisjon teha ettepaneku määrata eelnõule tavapärasest pikema muudatusettepanekute tähtaja, 14. septembri,“ märkis Puustusmaa. „Täiskogus tuleb eelnõu esimesele lugemisele 18. mail.“

Opositsioon ei toetanud Riigikogu otsuse “Riigireformi elluviimisest” eelnõu (181 OE) täiskogusse saatmist ja esimese lugemise lõpetamist.

Komisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul on valitsuse esitatud eelnõu vähe ambitsioonikas. „Praegune kriis muudab riiki ja rahvast ning selles valguses on vaja riigi toimimine ümber kirjutada alates e-võimaluste kasutamisest, kuni selleni, millist riiki me tulevikus tahame,“ ütles Pevkur. Tema sõnul on oluline, et riik võtaks praeguse kriisi õppetunde arvesse ka reformide kavandamisel. „Praegu valitsuse poolt Riigikogule ettepandud kava on aga ebamäärane olukordade kirjeldus ning läheb kohati vastuollu nii Riigikogu enda varasemate otsuste kui valitsuse riigireformi tegevuskavaga kuni aastani 2023.”

Komisjonile tutvustas eelnõu riigihalduse minister Jaak Aab. Ta selgitas, et riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Eelnõu seletuskirjas seisab, et eesmärk saavutatakse nelja tegevussuuna kaudu, milleks on tulevikule orienteeritud riik, kohanemisvõimeline ja tegus riik, inimeste vajadustele suunatud riik ning regionaalselt tasakaalus riik.

Komisjonile esitasid oma arvamuse ka riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli analüüsiosakonna nõunik Rauno Vinni.