NordenBladet – Hiinas alguse saanud ja nüüdseks juba 192 riiki levinud koroonaviiruse Covid-19 seni teada olnud sümptomid on palavik, nii kinnine kui lahtine köha, suur väsimus, peavalu, kurguvalu, kinnine nina, nohu, külmavärinad, lihasvalu, kõhulahtisus, lõhna- ja maitsetaju kadumine ning hingamisraskused. Tõenäoliselt nimekiri täieneb veelgi.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80%-l nakatunutest kerged sümptomid, nad paranevad iseseisvalt ega vaja haiglaravi.

Kui aga haigus süveneb, siis kuidas see mõjutab kopse?

Professor John Wilson, kes on Kuningliku Australaasia Meditsiinikolledži president ja hingamisteede spetsialist, ütleb, et Covid-19 viirusosakeste sattumisel kopsu muutuvad kopsud põletikuliseks ja täituvad haiguse progresseerudes vedelikuga. Kopsud ei saa enam transportida piisavalt hapnikku vereringesse, mistõttu organismi töö kannatab: see ei omasta enam hapnikku ega vabane süsinikdioksiidist. Nakatunu sureb tõsise kopsupõletiku tagajärjel.

Professor Christine Jenkinsi sõnul, kes on Austraalia Kopsuliidu juht ja üks parimaid hingamisteede spetsialiste, ei suudeta praegu ära hoida inimeste haigestumist viirusest Covid-19 tingitud kopsupõletikku. Siiski viiakse läbi ravimikatsetusi ja on lootus, et erinevate viirusevastaste ja viirusravimite kombineerimise teel leitakse efektiivne ravimeetod. Patsientide suhtes, kes on sattunud intensiivravisse, kohaldatakse toetavat ravi: ventileerimise teel säilitatakse kõrge hapnikutase, kuni kopsud hakkavad uuesti normaalselt tööle.

Professor Jenkins väidab, et viirusest tingitud kopsupõletikke ravitakse ka viirusevastaste ravimite ja antibiootikumidega, kuna haigestunutel on oht teisteks nakkusteks. On olnud juhtumeid, kus ravile vaatamata väljus haigus kontrolli alt ja inimene suri.

Koroonaviiruse Covid-19 tekitatud kopsupõletik erineb suurel määral tavalisest kopsupõletikust. Tavaline kopsupõletik on bakteriaalne ja allub antibiootikumiravile. Seevastu haigusest Covid-19 tingitud pneumoonia on raskema kuluga, kuna mõjutab tervet kopsu ja mitte ainult osa sellest.

Professor Wilsoni sõnul üritab inimese organism viiruse sattumisel kopsudesse ja ka õhukottidesse kõigepealt viirus hävitada ja selle levikut piirata. Diabeedi-, südame- ja kopsuhaiged ning vanemas eas inimesed on eriti ohustatud, kuna nende organismi võimekus viirusega võidelda on tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et isegi tervetel ja sportlikel inimestel on oht haigestuda, mida vanemaks nad saavad, kuna immuunsüsteemi vastupanuvõime väheneb.

 

Avafoto: Pexels
Allikad: WHO, Worldometers, TheGuardian