Vabariigi Valitsus

Vabariigi valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil.

Valitsuse moodustamine
Kui valitsus on tagasi astunud, peab vabariigi president 14 päeva jooksul määrama peaministrikandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise.

Volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees ning tagasi astunud valitsuse volitused lõpevad.

Ministeeriumid
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud valdkond. Ministeeriumi juhib minister: ta on valitsuse liige ning juhib ministeeriumi.

Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler, kes koordineerib ka ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.

Riigikantselei
Valitsust ning peaministrit toetab riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigisekretär korraldab valitsuse tööd ja juhib riigikantseleid.

Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades. Samuti korraldab riigikantselei valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust, nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist.

Lisaks nõustab ja toetab riigikantselei peaministrit teadus- ja arendusnõukogu töö juhtimisel ning korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist. Riigikantselei korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat.