Rahandus ja riigieelarve

Raha on riigi kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tšekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks alates 1. jaanuarist 2011 euro.

Eesti Pank
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi liige.

Eesti Panga peamine ülesanne on aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. Hinnastabiilsus on tugeva majanduse eeltingimus. Selle ülesande täitmiseks kujundab Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega euroala ühtset rahapoliitikat ning viib seda ellu Eestis. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.

Eesti Pank täidab kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid:
– korraldab sularaharinglust
– toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise
– osaleb finantsstabiilsuse tagamises
– haldab ja hoiab Eesti välisreserve ning muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
– koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat
– nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

Finantsinspektsioon
Finantsinspektsiooni eesmärk on finantsjärelevalve, mis aitab kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetab Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita – maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurendemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.

Riigieelarve
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.

Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on maksukorralduse seadus. Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine.

Seadused:
Riigieelarve seadus
Eesti Panga seadus
Maksukorralduse seadus
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus
Riigivaraseadus

Seotud asutused:
Rahandusministeerium
Finantsinspektsioon
Eesti Pank