Laupäev, aprill 20, 2024

NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
136 POSTS 0 COMMENTS

Infortar sai Konkurentsiametilt loa OÜ Halinga osaluse omandamiseks

NordenBladet — Aktsiaselts Infortar avaldas 28.02.2024 börsiteate, milles teatas investeerimislepingu ja osanike lepingu sõlmimisest Brorup OÜ-ga, mille kohaselt Aktsiaseltsi Infortar 100% tütarühing OÜ EG Biofond omandab 51% suuruse osaluse OÜ-s Halinga.

Täna, peale Konkurentsiametilt koondumisloa saamist ja teiste tehingu lõpuleviimise eeltingimuste täitmist, tegime tehingu lõpuleviimise toiminguid, milleks oli muuhulgas osakapitali suurendamise otsuste vastuvõtmine, mis tähendab, et omand osalusele tekib pärast vastava äriregistrikande tegemist.

„Infortarile tähendab antud tehing sisenemist uude tegevusvaldkonda. Samas tuleb arvestada, et kaasaegne põllumajandus on oluliselt laiem põllu harimisest ja piima tootmisest, see hõlmab valdkondi, milles omame varasemat kogemust nagu ringmajandus ja taastuvenergeetika,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

Halinga OÜ on Eesti üks suurim piimatootja ja piirkonna oluline tööandja, kus töötab üle 70 inimese. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. OÜ Halinga jätkab senist tegevust Infortari kontserni liikmena.
Infortar tegutseb viies riigis, ühingu peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab 42,3 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 110 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 103 ühingut: 47 kontserni tütarühingut, 5 sidusettevõtjat ja 50 sidusettevõtjate tütarühingut. Arvestamata sidusettevõtjaid annab Infortar tööd 1308 inimesele.

Kadri Laanvee
AS Infortar investorsuhete juht
e-post: kadri.laanvee@infortar.ee
telefon: +372 5156662
https://infortar.ee/investorile

ASi Ekspress Grupp auditeeritud majandusaasta aruanne 2023 ja juhatuse ettepanek dividendideks

NordenBladet — ASi Ekspress Grupp nõukogu kiitis heaks kontserni 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule.

Kontserni majandusaasta aruandes esitatud 2023. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 16. veebruaril 2024 avaldatud auditeerimata vahearuande tulemustega muutunud. ASi Ekspress Grupp 2023. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 73,1 miljonit eurot, mis kasvas võrreldes 2022. aastaga 14%. Kontserni 2023. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud puhaskasum oli 3,4 miljonit eurot. Digitaalsed tulud kasvasid aastaga 21% ja digitaalsete tulude osakaal moodustas 83% kontserni kogukäibest.

ASi Ekspress Grupp auditeeritud 2023. aasta majandusaasta aruanne on avaldatud kooskõlas ESEFi (European Single Electronic Format) nõuetega XHTML ja PDF failina. Kontserni põhiaruanded ja aruande lisad on märgistatud XBRL märgistuskeeles ja taksonoomias.

ASi Ekspress Grupp auditeeritud 2023. aasta majandusaasta aruanne on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav ASi Ekspress Grupp veebilehel egrupp.ee. Interaktiivne veebiaruanne asub aadressil 2023-annual-report.egrupp.ee. Lisaks infole ettevõtte kohta ja finantsandmetele sisaldab see lisafunktsionaalsust, sh videoid, veebilinke jms.

Juhatuse ettepanek dividendideksASi Ekspress Grupp juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2023. aasta kasumist dividende 6 (kuus) eurosenti aktsia kohta kogusummas 1,84 miljonit eurot.

Argo Rannamets
CFO
AS Ekspress Grupp
E-kiri: argo.rannamets@egrupp.ee

 

Baltic Horizon Fondi 2023. aasta konsolideeritud auditeeritud finantstulemused

NordenBladet — Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (fond) 2023. aasta auditeeritud majandustulemused. Finantstulemused jäid samaks, võrreldes esialgse avalikustamisega 15. veebruaril 2024.

Meie strateegia
Keerulises majandusolukorras, mida komplitseerivad inflatsioon, intressimäärade volatiilsus ja hiljutised geopoliitilised sündmused, on Fond hinnanud erinevaid strateegilisi valikuid, mis aitaksid neid katsumusi edukalt läbida ja tulevast kasvu tagada. Viimasel aastal oleme tegelenud oma strateegia ümberkujundamisega, et see toetaks jätkusuutlikku väärtuse loomist, keskendudes tegevustele, mis lubavad meie investoritele usaldusväärset ja järjepidevat kasvu. Võttes arvesse valitsevaid turutingimusi, usume kindlalt, et investorite huve teenib kõige paremini neile 2023. aasta suvel tutvustatud strateegia „Kaasaegne linnaelu“.

Eeldame, et Fond teenib lähiaastatel kaks kolmandikku oma puhtast äritulust „Kaasaegse linnaelu“ kontseptsioonile vastavast keskse asukohaga multifunktsionaalsest kinnisvarast. Need hooned on läbimõeldult kujundatud nii, et nad inspireeriksid tänapäeva inimesi ja kogukondi ning rikastaksid nende elu. Ülejäänud tulu peaks tulema peamiselt valitsusasutustele renditud pindadest, valitud äärelinna supermarketitest ning muudest segmentidest. Meie väärtuspakkumise aluseks on kvaliteet, paindlikkus, kestlikkus ja tipptasemel teenindus, mida toetavad strateegilised asukohad, mida on kohandatud meie klientide muutuvate vajadustega.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

saavutada portfelli vähemalt 90% täitumus 2024. aasta lõpuks;
viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle ning lunastada 2024. aastal tähtaeguvad võlakirjad;
kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
kujundada selge ESG- ja parenduste strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 18 miljonit eurot;
säilitada 100% BREEAM või LEED sertifitseeritud portfell;
saavutada GRESB-i hindamisel vähemalt 4 tärni.

Nende eesmärkide saavutamiseks on Fond investeerinud oma keskse asukohaga varade uutesse kontseptsioonidesse ja juba leidnud ostukeskustesse esimesed uued ankurrentnikud, nagu ARKET, H&M Home ja IKI ning Dialogai ja BURZMA toidualad. Fond on 2023. aasta IV kvartalis ja 2024. aasta I kvartalis vakantsust vähendanud ning kuigi järgmistes kvartalites võib täitumuses esineda mõningat kõikumist, usume, et arvestades käimasolevaid läbirääkimisi mitme ankurrentnikuga ja hiljuti sõlmitud uusi lepinguid enam kui 13 000 m2 pinna välja rentimiseks, sh Upmalas Biroji ja Meraki hoonetes, et täitumuse 90% eesmärk on saavutatav, kuna paljud uued rentnikud saavad 2024. aasta jooksul sisse kolida. Enamik uutest rendilepingutes hakkab tulu tootma alates 2024. aasta teisest kvartalist.

Sama oluline on see, et juhtkond on suutnud enamikku tähtaeguvatest pangalaenudest läbirääkimistega pikendada ja mõnel juhul laenu sobivamatel tingimustel refinantseerida. Lisaks müüsime Leedus asuvad küpses faasis varad Duetto ja Domus PRO, millega oma investoritele kahekohalist sisemist tasuvusmäära teenisime. Need sammud on kooskõlas meie eesmärgiga maksta täielikult tagasi 2023. aasta mais emiteeritud võlakirjade lühiajaline osa. Fond teeb võlakirjaomanikega head koostööd ja on võtnud eesmärgiks 2024. aastal veelgi parandada oma kapitalistruktuuri, et pidevalt muutuval turumaastikul avanevaid võimalusi ära kasutada.

Rentimisaktiivsus
2023. aastal õnnestus Fondil pikendada olulisi rendilepinguid ostukeskuste ankurrentnikega. Eriti märkimisväärne on toidukaupade alade ankurrentnikuga Rimi sõlmitud rendilepingute pikendamine soodsatel tingimustel nii Postimajas kui ka Galerija Centrsis. Tugevat rentnikebaasi aitab hoida ka rendilepingute pikendamine suurte moebrändidega, mida haldavad Inditex, LPP ja Apranga Group. Lisaks tegime strateegilisi jõupingutusi, et täiendada H&M-i kauplust Postimajas H&M Home’i kontseptsiooniga, tugevdamaks meie pikaajalist partnerlust selle võtmerentnikuga.

Europa ostukeskuses kasvas rentimisaktiivsus 2023. aastal muljetavaldavalt: sõlmisime lepingud kokku 2 941 m2 suuruse pinna rendile andmiseks 13 rentnikule, kelle seas on sellised tuntud ettevõtted nagu Pi Pilates, Optometrijos Centras, Codekus jt. Lisaks allkirjastas Fond hiljuti uue lepingu tuntud ankurrentnikuga IKI, sõlmides kümneaastase rendilepingu ligikaudu 1 900 m2 pinnale. Uuest ankurrentniku kauplusest, mille avamist ootame 2024. aasta alguses, saab keskuse uuendatud kontseptsiooni tuum.

Uute rentnike lisandumine Europa ostukeskuses koos Pirita tugevate tulemustega 2023. aastal tõi kaasa kaubandussegmendi puhta äritulu märkimisväärse kasvu võrreldes 2022. aastaga. Fond peab aktiivselt läbirääkimisi üle 8 000 m2 suuruse kaubanduspinna välja rentimiseks. Eesmärk on sõlmida rendilepingud 2024. aasta alguses.

Büroosegmendis toimus pandeemia ajal nihe töökorralduses – paljud rentnikud läksid võimaluse korral üle kaugtööle. Töötajate seas kasvab siiski soov käia ka kontoris, et vahetult suhelda ja tulemuslikumalt koostööd teha. Kontoritöös toimuvaid muutusi arvestades on Baltic Horizon uuendanud suuremaid vabu kontoripindu, kohandades neid väiksemate rentnike vajadustele sobivateks paindlikeks tööruumideks. North Stari kontorihotell ja samalaadsed algatused Merakis on andnud häid tulemusi.

Turul toimuvate muutuste tõttu otsib Fond vabadele ja vabanevatele büroopindadele aktiivselt uusi rentnikke, arvestades muu hulgas EMERGN-i otsust vähendada pinda LNK kompleksis ja SEB lahkumist Upmalas Biroji bürookompleksist. Vabaks jääva pinna täitmisega tegeletakse aktiivselt. Näiteks on Fond leidnud ligikaudu 4 128 m2 pinnale Upmalas Biroji bürookompleksis rentnikuks Läti Politsei, mis aitab osaliselt kompenseerida SEB lahkumisega tekkivat vakantsust. Rendileping Läti Politseiga sõlmiti 2023. aasta novembris.

Väljavaade
Rahastamise valdkonnas oli oluliseks teetähiseks 50 miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni lunastamine 2023. aasta II kvartalis. Uue võlakirjaemissiooniga kaasasime Fondi kapitalistruktuuri optimeerimiseks 42 miljonit eurot. Emissiooni esimese osa (20 miljonit eurot) lunastustähtaeg on 2024. aasta mais. Pärast Duetto I ja II võõrandamist lunastas Fond 2023. aasta augustis ennetähtaegselt esimese osa võlakirju 7,5 miljoni euro ulatuses.

Juhtkond jätkab võimaluste otsimist veel mõnest investeeringust väljumiseks või refinantseerimis-lahenduste leidmiseks, et ka ülejäänud emissiooni esimese osa võlakirjad mahus 12,5 miljonit eurot enne tähtaega lunastada. Selle kohustuse täitmiseks pidasime Šiaulių pangaga edukalt läbirääkimisi uute Europa ja North Stari laenude üle, mille tulemusel suurenesid nende varade laenujäägid 8,6 miljoni euro võrra. Suurem osa sellest suunatakse võlakirjade lunastamiseks ja üldiste finantseerimiskulude vähendamiseks. Fond on juba teatanud, et 8.aprillil 2024 lunastatakse võlakirju 4,5 miljoni euro ulatuses.

Meraki täitumuse märkimisväärset tõusu arvestades on Fondil strateegiline valmidus selle vara tagatisel laenu võtmiseks. Juhtkond peab aktiivseid läbirääkimisi Leedu juhtivate pankadega, et hinnata finantseerimisvõimalusi. Laekuvaid vahendeid kasutataks peamiselt väljastatud võlakirjade lühiajalise osa lunastamiseks.
Juhtkond peab ka ennetavalt läbirääkimisi pankadega Galerija Centrsi ja LNK Centre lühiajaliste laenude pikendamiseks. Meeskond töötab sellise uue strateegia loomise kallal, mis tugevdaks rahavoogusid ja kindlustaks finantseerimise parematel tingimustel.

Oleme otsustanud teha 2024. aastal refinantseerimiste ja potentsiaalsete varade võõrandamiste abil mitu ennetähtaegset võlakirjade lunastusmakset. See on kooskõlas meie üldise strateegiaga, mille kohaselt soovime järk-järgult vähendada finantsvõimendust, tuues selle lõpuks ligikaudu 50% tasemele pärast kõiki kavandatud refinantseerimisi 2024. aastal.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli  kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat
Baltic Horizon fond teatas ka oma ülejäänud ostukeskuste edukast BREEAM-i sertifitseerimisest. Sellega jõudsime kinnisvarasse investeerivate Balti ettevõtete eliitgruppi, kelle kogu portfell on sertifitseeritud kõrgeimate rahvusvaheliste keskkonnastandardite alusel. Praegu kuulub Fondi portfelli 12 kinnisvarainvesteeringut. Viimasena sai BREEAM-i sertifikaadi ajalooline Galerija Centrsi hoone Riias, millele anti muljetavaldav hinnang „väga hea“.

GRESB-i hindamine
2023. aasta III kvartalis pälvis Baltic Horizon teist aastat järjest GRESB-ilt 4 tärni hinnangu. Hindamisel sai Fond kokku 82 punkti 100-st võimalikust, mis oli kolmas kõrgeim GRESB-i punktisumma võrdlusgrupis „Põhja-Euroopa | Hajutatud – büroo-/kaubandushooned | Börsil noteeritud“. GRESB-i kinnisvarahinnang on investorite huvidest lähtuv ülemaailmne börsil noteeritud kinnisvaraettevõtete, kinnisvarasse investeerivate erakapitalifondide, arendajate ja kinnisvarasse otseinvesteeringuid tegevate investorite võrdlus- ja aruandlusraamistik. GRESB-i kõrged hinnangud peegeldavad Fondi järjepidevat tööd ESG valdkonnas.

Tulem ja puhas renditulu
Kontserni 2023. aasta puhaskahjum oli 23,0 miljonit eurot (2022: puhaskasum 3,9 miljonit eurot). Tulemit mõjutas tugevalt kinnisvaraportfelli õiglase väärtuse hindamisest saadud kahjum 21,9 miljonit eurot (2022: kahjum 2,9 miljonit eurot). Lisaks müüs kontsern osalused ettevõtetes BH Domus PRO UAB, millele kuulub kaubanduskeskus ja büroohoone, ja BH Duetto UAB, millele kuulub kaks büroohoonet, millest tekkis müügikahjum 4,0 miljonit eurot. Tulemit mõjutasid ka suurenenud finantskulud. 2023. aasta kahjum osaku kohta oli 0,19 eurot (2022: kasum 0,03 eurot). 2023. aasta auditikulud olid 163 tuhat eurot, mis on eelneva aastaga samas suurusjärgus (2022: 162 tuhat eurot).

Kontsern teenis 2023. aastal 14,6 miljonit eurot puhast renditulu (2022: 17,4 miljonit eurot). 2023. aasta tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete viie kuu puhas renditulu summas 1,2 miljonit eurot. Sama koosseisuga (võrreldava) portfelli puhas renditulu jäi eelmise aastaga sarnasele tasemele.

Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu jäi veidi eelmisele aastale alla (-0,2%). Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga ja EMERGN otsustas renditavat pinda LNK Centres vähendada.

Kinnisvarainvesteeringud
2023. aasta lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 250,4 miljonit eurot (31. detsember 2022: 333,1 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 119,7 tuhat m2. 2023. aastal müüs kontsern ligikaudu 23,5 miljoni euro eest Domus PRO hooned ja ligikaudu 37 miljoni euro eest Duetto I ja Duetto II hooned ning investeeris 1,1 miljonit eurot renoveerimisprojektidesse ja 2,3 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvarainvesteeringute portfelli.

Varade brutoväärtus (GAV)
Fondi varade brutoväärtus kahanes aruandeperioodil 24,1% ja oli 2023. aasta lõpus 261,1 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot). Languse peamised põhjused olid BH Domus PRO UAB ja BH Duetto UAB müük ning kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse negatiivne tulemus.

Varade puhasväärtus (NAV)
Fondi varade puhasväärtus oli 2023. aasta lõpus 109,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 133,7 miljonit eurot). Fondi varade puhasväärtus vähenes eelmise aasta lõpuga võrreldes 18,0%. Perioodi positiivseid tegevustulemusi vähendasid kinnisvaraportfelli ümberhindlusest saadud kahjum summas 21,9 miljonit eurot ning BH Domus PRO UAB ja BH Duetto UAB müügist saadud kahjum summas 4,0 miljonit eurot. Need olid peamised põhjused, miks Fondi varade puhasväärtus langes. Hindamiste mõju arvestamata oleks varade puhasväärtus 2023. aasta lõpus olnud 131,4 miljonit eurot ehk 1,098 eurot osaku kohta. Seisuga 31. detsember 2023 oli osaku IFRS puhasväärtus 0,9156 eurot (31. detsember 2022: 1,1172 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,9546 eurot (31. detsember 2022: 1,1865 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,9122 eurot (31. detsember 2022: 1,1143 eurot) osaku kohta.

Intressikandvad laenud ja võlakirjad
Seisuga 31. detsember 2023 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 143,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 194,6 miljonit eurot). Pangalaenude jääk vähenes Domus PRO ja Duetto laenude tagasimaksmise ning Europa ja Kontor SIA laenude osalise tagasimaksmise ja graafikujärgse laenuamortisatsiooni tõttu. Lisaks lunastas Fond 1. augustil 2023 7,5 miljoni euro suuruse osa võlakirjadest, millega kaasnes võlakirjade nimiväärtuse vähendamine. Uus nimiväärtus on 82 142,85 eurot võlakirja kohta. Enne lunastamist oli võlakirjade nominaalsumma kokku 42 000 000 eurot. Pärast lunastamist on see 34 499 997 eurot. Aastane laenuamortisatsioon moodustas 1,4% kogu tasumata laenujäägist.

Rahavood
2023. aasta äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 10,8 miljonit eurot (2022: positiivne summas 15,3 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli tänu BH Domus PRO UAB ja BH Duetto UAB müügile positiivne summas 20,4 miljonit eurot (2022: negatiivne summas 9,7 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 30,4 miljonit eurot (2022: negatiivne summas 16,4 miljonit eurot). 2023. aastal Fond lunastas ja emiteeris võlakirju, maksis tagasi Domus PRO pangalaenu ja osa Europa pangalaenust ning maksis võlakirjade ja pangalaenude graafikujärgseid intresse. 2023. aasta märtsis tasus Fond BH Domus PRO UAB müügist saadud vahendite abil Domus PRO pangalaenu (11,0 miljonit eurot) ja 6,0 miljonit eurot Europa pangalaenust. Mais lunastas Fond viieaastaste tagamata võlakirjade emissiooni mahus 50 miljonit eurot, viis lõpule viieaastaste võlakirjade suunatud pakkumise ja emiteeris võlakirju kogumahus 42 miljonit eurot. Augustis lunastas Fond ennetähtaegselt 7,5 miljoni euro suuruse osa võlakirjadest. Augustis refinantseeris Fond edukalt Kontor SIA laenu aastani 2028, vähendades esialgset laenu 1,2 miljoni euro võrra. 2023. aasta lõpus oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 6,2 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot).

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes
2023
2022
Muutus

Puhas renditulu
14 617
17 430
-16,1%

Halduskulud
-2 617
-3 133
16,5%

Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist
-4 047
-423
-856,7%

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum
-21 876
-2 914
-650,7%

Ärikasum/-kahjum
-13 879
11 238
-223,5%

Finantskulud (neto)
-9 750
-6 311
-54,5%

Maksueelne kasum/kahjum
-23 629
4 927
-579,6%

Tulumaks
656
-983
166,7%

Perioodi puhaskasum/-kahjum
-22 973
3 944
-682,5%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv
119 635 429
119 635 429

Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)
-0,19
0,03

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes
31.12.2023
31.12.2022
Muutus

Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud
250 385
333 123
-24,8%

Varade brutoväärtus (GAV)
261 138
343 963
-24,1%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad
143 742
194 569
-26,3%

Kohustised kokku
151 606
210 308
-27,9%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)
109 532
133 655
-18,0%

EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)
114 205
141 943
-19,5%

Ringluses olevate osakute arv
119 635 429
119 635 429

Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)
0,9156
1,1172
-18,0%

EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)
0,9546
1,1865
-19,5%

Laenu ja väärtuse suhe (%)
57,3%
58,4%

Keskmine sisemine intressimäär (%)
5,2%
3,0%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2023. aastal 83,7% (2022: 92,1%). Seisuga 31. detsember 2023 oli täitumus 81,1% (31. detsember 2022: 90,5%). Täitumuse langus tulenes peamiselt sellest, et Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentniku leping lõppes ja EMERGN otsustas vähendada oma rendipinda LNK Centres. Fondil õnnestus sõlmida pikaajaline leping, mille alusel annab rendile 4 128 m2 nimekas Upmalas Biroji bürookompleksis. Uueks ankurrentnikuks on  Läti Politsei, kes täitis osa SEB poolt 2023. aasta augustis tühjaks jäänud pinnast. Mõned uued rendilepingud sõlmiti 2023. aasta IV ja 2024. aasta I kvartalis kokku 5 102 m2 pinna rendile andmiseks ka Meraki büroohoones.

Oma olemasolevate kinnisvarainvesteeringute arendamise strateegia kohaselt on Fond valinud Lätis asuvate büroo- ja kaubandushoonete haldamiseks uued partnerid. Juhtkond usub, et see muudab Lätis asuvate pindade väljarentimise kiiremaks.
Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2023

Kinnisvarainvesteering
Segment
Õiglane väärtus1
Renditav netopind
Otsene tootlus
Esmane puhastootlus
Täitumuse määr

(tuhandetes eurodes)
(m2)
20232
20233

Vilnius, Leedu

Europa
Kaubandus
36 437
17 047
3,8%
4,2%
84,5%

North Star
Büroo
20 028
10 579
7,1%
7,2%
99,7%

Meraki
Büroo
16 340
8 162
0,3%
0,4%
47,7%

Vilniuses kokku

72 805
35 788
4,4%
4,6%
80,6%

Riia, Läti

Upmalas Biroji
Büroo
20 478
11 212
5,5%
6,4%
57,7%

Vainodes I
Büroo
16 710
8 128
6,6%
8,2%
100,0%

LNK Centre
Büroo
13 960
7 450
4,7%
5,0%
42,8%

Sky
Kaubandus
5 660
3 259
8,2%
7,5%
100,0%

Galerija Centrs
Kaubandus
64 592
19 306
2,8%
3,2%
80,4%

Riias kokku

121 400
49 355
4,2%
4,8%
74,1%

Tallinn, Eesti

Postimaja ja CC Plaza
Kaubandus
19 810
9 232
3,7%
5,5%
95,6%

Postimaja ja CC Plaza
Vaba aeg
13 240
9 139
6,7%
6,1%
94,3%

Lincona
Büroo
14 370
10 775
6,6%
7,3%
83,5%

Pirita
Kaubandus
8 760
5 425
6,1%
8,6%
97,1%

Tallinnas kokku

56 180
34 571
5,2%
6,5%
91,7%

Portfell kokku

250 385
119 714
4,5%
5,1%
81,1%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2023 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

tuhandetes eurodes

2023
2022

Renditulu
17 743
20 482

Teenustasutulu
6 008
5 974

Renditegevuse kulud
-9 134
-9 026

Puhas renditulu
14 617
17 430

Halduskulud
-2 617
-3 133

Muu äritulu
44
278

Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist
-4 047
-423

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum
-21 876
-2 914

Ärikasum/-kahjum
-13 879
11 238

Finantstulud
104
1

Finantskulud
-9 854
-6 312

Finantstulud ja -kulud kokku
-9 750
-6 311

Maksueelne kasum/kahjum
-23 629
4 927

Tulumaks
656
-983

Perioodi kasum/kahjum
-22 973
3 944

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum

Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/kahjum
-1 273
2 746

Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks
123
-236

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku
-1 150
2 510

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku
-24 123
6 454

Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)
-0,19
0,03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes

31.12.2023
31.12.2022

Põhivarad

Kinnisvarainvesteeringud

250 385
333 123

Immateriaalsed põhivarad

11
6

Materiaalsed põhivarad

4
1

Tuletisinstrumendid

295
2 228

Muud põhivarad

647

Põhivarad kokku

251 342
335 358

Käibevarad

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

2 591
2 693

Ettemaksed

402
273

Tuletisinstrumendid

621
292

Raha ja raha ekvivalendid

6 182
5 347

Käibevarad kokku

9 796
8 605

Varad kokku

261 138
343 963

Omakapital

Sissemakstud kapital

145 200
145 200

Rahavoogude riskimaandamise reserv

531
1 681

Jaotamata kahjum

-36 199
-13 226

Omakapital kokku

109 532
133 655

Pikaajalised kohustised

Intressikandvad võlakohustised

64 158
124 017

Edasilükkunud tulumaksukohustised

2 774
7 490

Muud pikaajalised kohustised

1 079
1 240

Pikaajalised kohustised kokku

68 011
132 747

Lühiajalised kohustised

Intressikandvad võlakohustised

79 584
71 094

Võlad tarnijatele ja muud võlad

3 343
5 644

Tulumaksukohustis

6
10

Muud lühiajalised kohustised

662
813

Lühiajalised kohustised kokku

83 595
77 561

Kohustised kokku

151 606
210 308

Omakapital ja kohustised kokku

261 138
343 963

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail: tarmo.karotam@nh-cap.comwww.baltichorizon.com

Käesolev teade sisaldab informatsiooni, mille Fondivalitseja on kohustatud avaldama Euroopa Liidu turukuritarvituse määruse kohaselt. Informatsioon esitati avaldamiseks 29.03.2024 kell 11:35 Eesti aja järgi.

 

Muudatused Inbanki nõukogus

NordenBladet — AS-i Inbank aktsionäride täna toimunud korralisel üldkoosolekul otsustati pikendada nõukogu liikmete Jan Andresoo, Raino Paroni, Roberto De Silvestri ja Triinu Buchetoni volitusi järgmiseks kolmeks aastaks alates 31.03.2024.

Ühtlasi otsustas üldkoosolek mitte pikendada nõukogu liikmete Rain Rannu ja Taavi Kotka volitusi, mis lõpevad vastavalt 30.03.2024 ja 31.03.2024.

Inbanki nõukogusse kuulub nüüd viis liiget: Jan Andresoo, Raino Paron, Roberto De Silvestri, Triinu Bucheton ja Erkki Raasuke.

Lisainfo:Merit Arva
AS Inbankkommunikatsioonijuht
merit.arva@inbank.ee
+372 553 3550

Lihavõtted Põhjamaades: påskekrim, gækkebreve, mämmi, malshættir, påskkärrning ja munadepüha

NordenBladet — Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes Põhjamaades?

Norra
Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.

Taani
Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve’iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.

Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.

Rootsi
Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärrningi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.

Soome
Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.

Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.

Island
Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune – paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri – islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!

Eesti
Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga ning pannakse seejärel korviga lauda kaunistama. Päris munade olemasolu on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne – tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!

Avafoto: Pexels