NordenBladet – Seoses valimistega esitasime poliitikutele kolm küsimust:
1. Oletame, et olete toidukaupluse juhataja ning peate vananema hakkava toidu maha kandma. Kas viskaksite selle toidu kohe prügikasti, või annetaksite toimetulekuraskustes inimestele?
2. Kui saaksite otsustada kas tuua Eesti apteekidesse kallihinnalised ravimid läänest või odavamad ravimid Venemaalt, kumma variandi kasuks otsustaksite?
3. Kui teie otsustaksite pagulasküsimuse üle, siis kas lubaksite jätkuvalt pagulasi Eestisse või lõpetaksite selle päevapealt?
Enn Eesmaa:
1. Raske on ennast mõelda toidukaupluse juhatajaks ning arvata, millest tema lähtub teatud otsuseid tehes. Kodaniku ja poliitikuna ma pooldaks sedalaadi toiduainete annetamist neile, kes seda väga vajavad. Loomulikult peaks kontrollima, kas toiduained on ikka veel söögiks sobilikud.
2. Tähtis on, et kõik inimesed saaks kätte neile vajalikud ravimid. Apteegid peavad loomulikult vastutama kauba eest, mida nad müüvad. Poliitikat ma haigete ravimisse ei segaks.
3. Euroopa Liidu liikmesriigina peame paratamatult kandma omapoolset vastutust pagulaste vastuvõtul. Eesti senine ratsionaalne ja konservatiivne pagulaspoliitika on mulle arusaadav.
Mare Liiger:
1. Kui oleksin kauplusejuhataja, teeksin maksimumi, et toit ei satuks prügikasti ja annetatud toit ei läheks viina raha korvamiseks. Toit on püha ja kõige mõstlikum oleks koguda andmebaas toimetulekuraskustega peredest ning saata SMS-id, mis kell kiiresti riknev toit hinnatakse alla 50% ja 70%. Töös selguksid ka muud võimalikud variandid.
2. Venemaa ravimitel peaks olema võrdne õigus konkureerida turul. Mõistust aga peab samuti olema, sest ka Soomes olen ma näinud selliseid ravimeid, mis külmajudinad üle keha ajavad. Olen näinud selliseid jubedusi, et anna kannatust. Kahtlemata saab odavalt naftaproduktidest salvi kokku mögada, aga kes need kohtuasjad ära lahendaks.
3. Ungari taktika meeldib mulle kõige rohkem. Võtta vastu need tõeliselt ohus inimesed, kes Euroopasse ei sobi – tagakiusatud kristlased, kellel on pädevad dokumendid, tegelikkusele vastavad veendumused ja nad näitavad oma tegudega, mitte sõnadega, et kristluse põhiväärtuseks on – kes ei tee tööd, ei pea ka sööma.
Sirje Põllu:
1. Leiaksin mõne muu võimaluse kuidas neid raskustes peresid inimlikumalt aidata, mahakantud toitu ma neile ei pakuks.
2. Et valik oleks laiem, siis lisaksin kindlasti ka venemaa tooted.
3. Sellega on nii, et võtaks oskustöölisi, kelledest meil puudus on. Iga rahvas peaks oma kodumaad üles aitama ehitada, mitte oodama, et keegi seda meie eest teeb. Iga inimene on üksikjuhtum, ei oska siin üldistada.
Heiki Hainsalu:
1. Toidu peab muidugi andma neile ,kes seda vajavad, mitte minema viskama! Ei tohiks tekkida sellist olukorda, et ise kaubast lahti ei saa ja ka teistele ei anna, iga heategu teeb rõõmu nii tegijale kui ka saajale!
2. Apteegis võiks olla valikud ja ikka eelistaks idast pärit tooteid, kuna neil mõju parem, tugevam ja hinnad palju odavamad, aga kahjuks on neid Eestis võimatu kätte saada!
3. Pagulaste teemal peatudes, kui on korralik ja tubli inimene, siis peab aitama, kuid seitsmest perest, kes Tartusse on kolinud on juba 5 Saksamaale läinud. See näitab seda, et isegi pagulased ei taha Eestis elada ja midagi on riigis väga paigast ära!
Maria Kaljuste:
1. On ju täiseti iseenesest mõistetav et toitu ei tohi ära visata, paljulapselise pere emana kannan koduski hoolt, et alati toidust viimseni midagi, mis veel teha saab tehakse. Loomulikult ma otsiksin kohta kuhu seda kõige mõistlikum oleks edasi saata, et midagi raisku ei läheks.
2. Ma tooksin kõige soodsamalt kõige efektiivsemat ravimit mida kätte saaksin. Ja seda sealt kust seda saab.
3. Ma ei oleks pagulaste sissetoomise rallit üldse alustnudki. See ei ole aitamine vaid silmakirjalik rahade ümberjaotamine heategevuse lipu all. Kui päriselt oleks aidata tahtnud (ja loomulikult peab aitama kui saab) oleksime pidanud saatma sinna kus häda asju mida suudame toota ja mida seal kõige rohkem vaja – alates veest, majakeste, tekkide, patjade, korravalvuriteni ja arstideni. Me oleks raha oma riigi majanduses tootjate ja töötajate vahel keerlema pannud ja meie tegevus oleks aidanud reaalselt abivajajaid seal, kus seda kõige rohkem abi vaja on. Ilma, et õnnetuid inimesi ringi vedada ja toita mingit isehakanud ametmnikest aitajaskonda kelle põhikulu on palk iseendale ja tegevuse tulemus tige rahvas ja otsas raha .
Tõnu Trubetsky:
1. Annetaksin.
2. Venemaalt.
3. Moslemeid mitte, teisi võiks.
Avafotol: Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
