NordenBladet —Soomes tagatakse palgasaajate toimetulek olukordades, kus töösuhe ajutiselt või lõplikult lõpetatakse. Töö vastuvõtmist ja tööjõu piirkondlikku liikuvust toetavad ka seadusemuudatused.
Jätkatakse hüvitistetaotluste menetlemise lihtsustamist Töötushüvitiste spetsiaalne üleminekuperiood ja selle aja peale arvestatav töötasu kuni aasta lõpuni ei kehti. Samuti jätkatakse ettevõtja tulude üleminekuperioodi ettevõtja enda taotluse alusel.
Töötushüvitist võib saada ka pikema perioodi eest ettemaksena Töötutoetust saab taotluse alusel ilma eraldi otsuse tegemiseta ajutiselt maksta maksimaalselt kuue kuu jooksul tavapärase kahe kuu asemel.
Töötuskindlustuse kaitseosa suurendamist jätkatakse Töötushüvitise kaitse osa suurendamist pikendatakse 2020. aasta lõpuni 300 eurolt 500 euroni kuus (nelja kalendrinädala jooksul 279 eurolt 465 euroni).
Liikuvustoetuse reisi aega on vähendatud Liikuvustoetust võidakse maksta ajutiselt täistööaja eest, kui inimese igapäevase tööga seotud sõidu kestus ületab praeguse kolme tunni asemel kahte tundi. Liikuvustoetust makstakse ka siis, kui inimene kolib töö tõttu sarnaselt kauguselt.
Seadused kiitis Vabariigi President heaks 29. oktoobril 2020 ja need jõustuvad 30. oktoobril 2020. Seadused kehtivad 2020. aasta lõpuni.
NordenBladet — Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Võru Gümnaasium, kes kogus žürii ja rahvahääletuse tulemusena kõige enam punkte. Napilt järgnes Viimsi Gümnaasium ja punktiarvestuses tuli kolmandaks Tartu Forseliuse Kool.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas kõiki kooliperesid, kes leiavad koolitööde kõrvalt aega konkursil osalemiseks. „See annab imelise võimaluse ka laiemal avalikkusel näha kui palju vahvaid ja omanäolisi koole, mis tekitavad õpilastes koolirõõmu, leidub üle Eesti.“ Minister lisas tiitlit üle andes, et Võru Gümnaasium on suutnud end hoolimata lühikesest tegutsemisajast tõestada suurepärase hariduskeskusena, kus nii õpilased kui õpetajad tunnevad end hästi.
Riigigümnaasiumide võrgustikku kuuluv Võru Gümnaasium jõudis eelmisel aastal Viljandi Gümnaasiumi järel teisele kohale. Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvitsa sõnul on koolipere rõõm tänavuse tiitli üle seda suurem. “See on väga hea näide, kuidas pärast esimest katsetust ei tohi käega lüüa ja alla anda. Tuleb ühiselt pingutada ja siis tulevad ka tulemused,“ tõdeb Kurvits. „Arvan, et meie koolile aitas tiitili tuua õpilaste, töötajate ja vilistlaste koostöö ning meie kooli suur sõpruskond. Minu isiklik arvamus on see, et oleme midagi enamat kui kool. Võru Gümnaasium on kool, kus on ruumi nii loovusel ja ettevõtlikkusel kui ka süsteemsusel ja akadeemilisusel,” rääkis koolijuht ning lisas, et aasta kooli konkurss on tema hinnangul suurepärane võimalus kooliperel ühiselt peeglisse vaadata ja seda peegelpilti loovalt ja lõbusas võtmes ka teistele näidata.
Aasta kooli nimetusele kandideeris kokku 31 kooli, neist 5 kutsehariduskoolid. Kõigi osalejate hulgast valis žürii 10 finalisti: Vääna Mõisakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Püünsi Kool, Tartu Forseliuse Kool, Võru Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, TERA Peedu Kool, Viimsi Gümnaasium, Rakvere Ametikool ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium. Lõplik tulemus kujunes žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Rahvahääletuses andis oma hääle 11000 inimest ja aasta kooli finalistide videosid vaadati ligi 50000 korda.
2020. aastal kuulusid žüriisse Marcus Ehasoo Eesti Õpilasesinduste Liidust, Aivi Jürgenson Haridus- ja Teadusministeeriumist, Reilika Kaasik Haridus- ja Noorteametist, Laura Kõrvits, kes on ERR ETV2 noorte saate „Nova“ toimetuse liige ja näitleja Karl Robert Saaremäe.
Aasta kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ osa, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Loovkonkursi eesmärk on näidata kooli inspireerivas ja lõbusas võtmes – kool ei ole lihtsalt õppeasutus, vaid laste ja noorte kohtumispaik, kus lisaks õppetööle saab sisukalt ja toredalt aega veeta ning koostöös ja üksteist toetades ühiselt tegutseda. Aasta kooli valitakse kolmandat korda, varem on tiitli võitnud Viljandi Gümnaasium ning Tallinna 32. Keskkool.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon sai avalike istungite käigus ülevaate 27 ettepanekust kultuuriehitiste või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tehti kahe päeva jooksul ära põhjalik eeltöö valimaks välja järgmised riikliku tähtsusega kultuuriehitised. „Komisjon võtab nüüd aega omavaheliseks aruteluks ning otsuste langetamiseks, mis mõjutavad tegelikult tervet Eesti kultuurielu,“ ütles ta. Esimees märkis, et sügisistungjärgu lõpuks soovib kultuurikomisjon kitsendada valikut umbes kümne objektini, mida seejärel põhjalikumalt analüüsima ja täpsustama hakatakse. Lõpliku ettepaneku ehitiste kohta, mille ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahendite abil toetada, teeb komisjon Musta sõnul Riigikogule 2021. aasta esimeses pooles.
„Kõigi esitatud ettepanekutega tutvudes saime hea ülevaate ka Eesti kultuuriehitiste olukorrast üldisemalt. Loodame, et ideekavandite laiem tutvustamine aitab samuti lahendada nii mõnegi väiksema olemasoleva objektiga seotud ja arutelu käigus esile kerkinud probleemi,“ lisas Must.
Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et ideekavandid on väga eriilmelised ning puudutavad komisjoni heameeleks erinevaid piirkondi üle Eesti. „Valik saab kindlasti olema keeruline ning komisjon selles protsessis ei kiirusta,“ ütles ta.
Purga pidas oluliseks, et kultuuriobjektid looksid haridusalaseid võimalusi koostööks erinevate üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidega. Komisjoni jaoks oluliste kriteeriumidena tõi ta esile, et tegemist oleks objektidega, mis oleksid jätkusuutlikud ning tugeva positiivse mõjuga kogu Eesti kultuurile, soodustades erinevate kultuurivaldkondade koostööd.
Pingerea kultuuriehitistest ning otsuse riiklikult tähtsate kultuuriobjektide kohta teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist.
NordenBladet — Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati sel aastal 125 kandidaati, kelle hulgast valitakse välja parimad kaheteistkümnes kategoorias. Noortevaldkonna tegijaid tunnustatakse 3. veebruaril 2021.
“Konkursile esitatud kandidaadid väärivad hea töö eest juba omaette tunnustust. Suur kandidaatide arv näitab, et noorsootöötajad ja noorte heaks panustajaid on märgatud ning nende tööd hinnatakse,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning lisas, et sel aastal oli hea näha, et pea pooled kandidaatidest esitati kohalike omavalitsuste poolt. “See on oluline, et kohalikul tasandil märgatakse ja tunnustatakse noorte heaks töötavaid organisatsioone, inimesi ning algatusi.”
Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 15. korda. Viimasel neljal aastal on tunnustuskonkursi raames soodustatud ka kogukondades omavahelist koostööd pannes hindamisele pääsemise tingimuseks vähemalt kahe esitaja olemasolu. Konkursi eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi, organisatsioone, ettevõtteid ja algatusi. Kandidaate sai esitada 1. novembrini.
Kõige rohkem kandidaate esitati kategoorias aasta noorsootöötaja, kus nominentide arv on 33. Palju kandidaate on ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (25) ning aasta huvikool (12).
Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahe erineva esitaja poolt, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta veebruaris toimuval pidulikul tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu.
Lisainfo:
• Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta panustaja, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda.
• Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Haridus- ja Noorteametiga.
NordenBladet —Lätis Adaži polügoonil toimunud õppustel Furious Axe ja Teraskilp osales Eestist koos liitlaste lahingugrupiga üle 1400 kaitseväelase pea 140 ühiku tehnikaga, mis eskorditi mitme päeva vältel tagasi Eestisse.
„Sõjaväepolitsei on sellel aastal teostanud üle saja kolonni eskordi ja meie tänanegi tegevus ei erine mitte kuidagi eelnevatest,“ ütles sõjaväepolitsei operatiivteenistuse liiklusgrupi ülem leitnant Mihkel Kivi lisades, et sõjaväepolitsei poolt eskorditavad kolonnid liiguvad aastaringselt. Peamiselt eskorditakse ja julgestatakse Eesti Kaitseväe ja liitlaste lahingugrupi rasketehnikat.
„Kolonnide suurused, mida saadame, on erinevad. Praegusel juhul tuli meil eskortida näiteks kolme kolonni, milles kokku pea 30 veokit. Sealjuures iga kolonni saatmas sõjaväepolitsei kahe alarmsõidukiga, mille eesmärgiks on pakkuda julgestust eskorditavale tehnikale ja garanteerida kolonni õigeaegne jõudmine sihtkohta ning häirida võimalikult vähe tsiviilliiklust,“ ütles leitnant Kivi.
Üle 100 tonni kaaluva rasketehnika eskortimisel saadab sõjaväepolitsei kolonni reeglina kahe alarmsõidukiga. Esimene alarmsõiduk on kolonni ees, reguleerides nii kolonni liikumise kiirust ja hoides õiget marsruuti. Teine alarmsõiduk on kolonni taga, eesmärgiga takistada kolonni vahele sõitvaid kõrvalisi liiklejaid, pakkuda julgestust kolonnile ja turvalisust kõrvalisele liiklusele. Samuti on mõlema alarmsõiduki ülesanne ka vajadusel reguleerida liiklust, kui kolonn peaks näiteks tee äärde seisma jääma.
19.–23. oktoobrini Lätis toimunud õppusel Furious Axe osales kokku pea 2300 kaitseväelast ning üle 250 ühiku erinevat roomik- ja ratastehnikat. Osalejate lõviosa moodustas peamine treenitav üksus 1. jalaväebrigaadi liitlaste lahingugrupp ja Scoutspataljon ning nende vastu tegutsenud Läti liitlaste lahingugrupp. Samuti osalesid õppusel kaitseväelased 1. ja 2. jalaväebrigaadi staapidest ja allüksustest, Kaitseväe Akadeemiast ning õhuväest.
26. oktoobrist 1. novembrini toimunud õppusel Teraskilp osales pea 500 kaitseväelast Scouspataljonist ja liitlaste lahingugrupist, kes harjutasid kompanii raamistikus taktikalise grupi lahingutegevuse drille.
Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanded on korra ja distsipliini järelevalve, kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine ja seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui välismaal.
Sõjaväepolitsei teostab igapäevaselt ka liiklusjärelevalvet kaitseväe sõidukite üle, eskordib ja julgestab kaitseväe, sh liitlaste kolonnide liikumist ning tagab kõrgendatud ohu korral kaitseväe kriitilise tähtsusega ressursi kaitset.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
