NordenBladet —Keskkonnaministeerium kuulutas välja metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostaja leidmise uue hanke. Sel korral otsitakse tegijaid rahvusvaheliselt, et suurendada hanke õnnestumise võimalusi.
KSH ja muude mõjude hindaja leidmise hange on varem neljal korral läbikukkunud. Riskide maandamiseks on mõjude hindamine jagatud kaheks. Esmalt otsitaksegi hankega arengukava KSH ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostajat. Kui programm on valmis, otsitakse hankega programmi läbiviija ehk mõjude hindaja.
Mõjuhindaja leidmise seniste hangete ebaõnnestumiste järel saadud tagasisides on peamiste takistustena toodud materjali suurt mahtu ja masspöördumisest tulenevat määramatust, samuti metsandusekspertide vähesust keskkonnamõjude hindamisega tegelevates ettevõtetes. Viimasel korral tõid ettevõtted põhjenduseks ka praeguse suure töökoormuse: riigis on koostamisel üle 60 üldplaneeringu, mille mõjusid need ettevõtted hindavad.
Hankeid on Keskkonnaministeerium muutnud ja põhjusi välja selgitanud ning nüüdseks on ettevõtted andnud vähemalt suusõnaliselt kinnituse, et teevad pakkumise. „Ilma mõjusid hindamata arengukava vastu võtta ei saa,“ ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „Mõjude hindamine on vajalik, sest selle tulemusena saavad otsustajad teada, milline mõju erinevatele valdkondadele arengukava eelnõus kavandatuga kaasneb või kas leidub paremaid alternatiive.“
Värskelt ametisse asunud keskkonnaminister Rain Epler peab oluliseks, et mõjuhindaja otsimise ajal jätkab ministeerium tööd metsanduse uue arengukava kallal. „Eelnõu koostamine ja uue arengukava juhtkogu arutelud jätkuvad ning kui vaja, siis kaasatakse spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks eriala eksperte väljastpoolt juhtkogu,“ kinnitas Epler.
Hanke pakkumiste tähtaeg on 14. detsember kell 15. Hange on leitav SIIT.
NordenBladet — 2019/2020. õppeaasta riigieksamite tulemused näitavad, et nende õpilaste, kes otsustasid kevadel riigieksamid sooritada, keskmised tulemused olid võrreldavad varasemate aastatega. Tulenevalt kevadisest eriolukorrast ei olnud riigieksamid sel aastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused sarnased varasemate aastatega, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid sooritas ainult teatud osa abiturientidest – mõned loobusid kõikidest eksamitest, osad tegid ühe eksami või osalesid hoopis sügisestel lisaeksamitel.
Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa tõdeb, et vaatamata kevadisele distantsõppe perioodile otsustasid siiski päris paljud abituriendid riigieksamid teha ning õpilased said eksamitega kenasti hakkama, kuid rõhutab, et koolide võrdlemisest eksamitulemuste põhjal tuleks sel aastal hoiduda. “Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev – näiteks matemaatika kitsa kursuse eksamit sooritas mõnest koolist ainult viis õpilast. Koolide suhtes ei oleks õiglane sellistes tingimustes nende eksamitulemusi omavahel võrrelda. Eksamivalikul lähtusid abituriendid tõenäoliselt enamasti sellest, mida neil edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,” toob Püüa välja ning nendib, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse ning eesti keel teise keelena riigieksamit.
Riigieksamid toimusid eelmisel õppeaastal 24. korda ning olid sel aastal vabatahtlikud. Õpilastel oli võimalik sooritada eesti keele või eesti keel teise keelena ning matemaatika riigieksam. Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud. Rahvusvahelised saksa, vene ja prantsuse keele eksamid toimusid juunis ja augustis. Väga hea inglise keele oskusega õpilastel oli võimalus osaleda ka rahvusvahelisel Cambridge English C1 Advanced eksamil.
Lisaks oli soovijatel võimalik sügisel teha lisaeksameid – nii neil, kes esmalt eksamit ei sooritanud kui ka neil, kes tahtsid oma tulemust parandada.
RAHVUSVAHELISTE VÕÕRKEELEEKSAMITE ja RIIGIEKSAMITE TULEMUSED
Alates 2012. a kevadest on saksa, vene ja prantsuse keele riigieksamid asendatud rahvusvaheliste eksamitega. 2019. aastast pakub Haridus ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rahvusvaheliselt tunnustatud testimisorganisatsiooniga Cambridge Assessment English Eesti gümnaasiumiõpilastele võimalust sooritada tasuta inglise keele Cambridge English: C1 Advanced eksamit.
Saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid viidi läbi 8.-11. juunil. Kõik õpilased saavutasid keelediplomiks vajaliku tulemuse: B1-taseme sai 18 ning B2-taseme 11 eksaminandi. Saksa II astme keelediplomi eksamil osales 73 õpilast kaheksast koolist, kellest 26 saavutas B2-taseme ja 29 saavutas C1-taseme. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamil osales kevadel 17 õpilast, kes kõik saavutasid kõrgeima võimaliku ehk C1-taseme.
Vene keele rahvusvahelisel B1-taseme eksamil osales eelmisel õppeaastal 15 eksaminandi, kõrgeim tulemus oli augustis toimunud eksamil 576 ja madalaim 295 punkti 610-st punktist. Eksami keskmine tulemus oli 73,2%.. B1-taseme tunnistuse said 47% eksami sooritanutest. B2-taseme eksamil osales 85 eksaminandi, nende keskmine tulemus oli 511,9 punkti ehk 89%. 94% eksami sooritanutest said B2-taseme tunnistuse, ühele eksaminandile väljastati B1-taseme tunnistus. Reeglina näitavad B2-taseme eksami valinud eksaminandid väga head keeleoskustaset.
Prantsuse keele rahvusvahelised DELF scolaire B1- ja B2-taseme eksamid toimusid 3. – 7. augustil 62 õpilasele 14 koolist. B1-taseme saavutas 13 õpilast, B2-taseme 48 õpilast. B2-taseme keskmine tulemus käesoleval aastal oli 76,4 %.
Inglise keele rahvusvaheline Cambridge C1 Advanced eksam viidi eelmisel õppeaastal läbi 18.-30. novembril 2019. a ja 13.-21. juuni 2020. a. C1 Advanced sügissessioonist võttis osa 1 738 ja kevadsessioonist 1 148 eksaminandi. 469 neist saavutas C2-taseme, 1 934 C1-taseme ja 467 B2-taseme. 16 (0,6%) eksaminandi tulemus jäi alla B2-taseme ja nad ei saanud eksamilt keeletaset tõendavat tunnistust. Üha kasvav huvi C1 Advanced eksami sooritamise vastu ja fakt, et 2 403 õpilast said C-taset tõendava tunnistuse näitab, et üha suurema hulga Eesti õpilaste inglise keele oskus ületab õppekavas kehtestatud B-taseme.
Eesti keele riigieksamit tegi 6027 eksaminandi ja nende keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Kõige rohkem oli eksaminandide hulgas neid, kelle tulemus jäi vahemikku 60–70 punkti. 80-punktine või kõrgem tulemus oli 1068 eksaminandil ning vähemalt 90 punkti sai 262 eksaminandi. Lugemisosa maksimumtulemuse (40 punkti) sai 127 eksaminandi ning kirjutamisosa maksimumtulemuse (60 punkti) sai 40 eksaminandi.
Eesti keel teise keelena riigieksamil osales 1779 eksaminandi. Eksami keskmine tulemus on 67,8 punkti. 100 punkti sai 6 eksaminandi. B2-taseme tunnistuse said need eksaminandid, kes saavutasid eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,3% eksamisooritajatest, eelmisel aastal 58,7% ning 2018. a 61,2%.
Matemaatika riigieksam
Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi.
Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti. Tulemus on eelmise aasta tulemusega sarnane (2019 – 36,4 punkti). Sel aastal saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 1 eksaminand ja 0 punkti sai 22 eksaminandi.
Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 51 punkti. (2019 – 51,1 punkti). Sel aastal saavutas laia kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 13 eksaminandi ja 0 punkti sai 20 eksaminandi.
Riigieksamite lisaeksamid toimusid 26. septembrist kuni 17. oktoobrini, osaleda võisid need, kes olid juba riigieksami varem sooritanud ja soovisid oma tulemust parandada kui ka need, kes riigieksameid varem teinud ei olnud. Eksameid sai teha viies linnas üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis. Kokku osales viiel eksamil 549 eksaminandi.
NordenBladet —Valitsus otsustas reedel, 20 novembril, et kõige varem alates teisipäevast, 24. novembrist hakkavad seoses koroonaviiruse laia levikuga kehtima lisapiiranguid kultuurisündmustele. Rakenduvad uued piirarvud ning saalide täituvuse reeglid.
Maksimaalne publiku arv statsionaarsete istekohtadega saalides on 400, ilma statsionaarsete kohtadeta saalides 250. Välitingimustes toimuvate ürituste publiku piirarv on 500 inimest.
Tallinna, Harju- ning Ida-Virumaa puhul hakkab kehtima 50% täituvuse reegel ning publiku paigutamine malelaua põhimõttel. Avalikes siseruumides on kohustuslik kanda maske.
“Valitsuse eesmärk on elu Eestis ning kultuurielu lahti hoida. Selleks ongi need mõningad kitsendused vajalikud,” teatas kultuuriminister Tõnis Lukas.
Valitsus võtab ametlikult detailse korralduse vastu esmaspäeval. Täpsemad ja detailsed juhised kehtima hakkavate reeglite kohta saabuvad samuti lähiajal nii ruttu, kui võimalik. Palume jälgida meie kanaleid!
NordenBladet —Tänavusel üle-euroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal soovitakse panna inimesi kaalutlema ostude vajalikkuse üle, näidates, et uue eseme tootmisel tekkivad jäätmed on keskkonnale oluliseks koormuseks. Selleks on loodud lehele www.nähtamatudjäätmed.ee tarbija teadlikkuse testimismäng, kus saab kontrollida oma seniseid teadmisi, ammutada uusi ning lasta end juhatada, kuidas oleks mõistlik uue asja ostmisel või katki läinud toote puhul käituda.
Lehelt leiab ka näiteid teksade, nutitelefoni või sülearvuti tootmisel tekkivate nähtamatute jäätmete kohta, aga ka soovitusi, kuidas mõistlikumalt tarbida, et noid tekiks vähem. Vaata ja testi teadmisi: www.nähtamatudjäätmed.ee.
„Nähtamatud jäätmed kõlab natuke muinasjutuliselt, kuid tegemist on täiesti reaalse probleemiga: iga uue asja tootmisel tekib alati hulgaliselt jäätmeid, mida tarbija kunagi ei näe. Tihti on aga nähtamatute jäätmete keskkonnamõju suuremgi kui vana ja katkise toote käitlemine,“ sõnas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Selleks, et tootmine ja tarbimine oleksid keskkonnahoidlikumad ning väiksema negatiivse mõjuga loodusele ja inimese tervisele, on oluline toodete kasutusiga pikendada ning nende parandamine ja uuesti ringlusesse võtmine võimalikult lihtsaks teha – seda näeb ette ka Euroopa Liidu Rohelepe.
„Näiteks teksade või ükskõik milliste puuvillaste pükste tootmine algab juba puuvillakasvatusest, millel on suur mõju nii taimekaitsevahendite kui ka maa intensiivse kasutamise kujul. Kui puuvill saab kangaks, kasutatakse tollest vaid mingit osa, ülejäänu läheb raisku. Samuti kasutatakse kangaste töötlemisel eri kemikaale alates värvidest, lõpetades näiteks niiskuskaitse, pehmendajate ja muu taolise näol. See kõik koormab keskkonda, reostab seda, aga mõjutab otseselt ka inimeste tervist,“ loetles Heinma.
Iga tarbija peaks enne uue asja ostmist mõtlema, kas tal on ikka seda vaja. Kui vana läks katki – äkki õnnestub seda ikkagi parandada? Või õnnestub osta asendus kasutatuna. „Kui need variandid ei ole võimalikud, siis soovitame tarbijatel lubada endale vaid parimat – üks variant selleks on näiteks otsida toodetelt ja ettevõtete kodulehtedelt kinnitusi keskkonnahoidlikkuse ja muidu vastutustundlikkuse kohta,“ täiendas Kaupo Heinma.
Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähendamise nädalaks (European Week for Waste Reduction). Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama.
NordenBladet — Seoses koroonaviiruse jätkuva kasvuga koolikeskkonnas on Vabariigi Valitsus koos Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga otsustanud, et Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide gümnaasiumiastmed tuleb viia hiljemalt 30. novembriks distantsõppele.
„Viimasel ajal on lisandunud palju nakatunuid just noorte seas, mistõttu otsustasime viiruse leviku piiramiseks viia kahe maakonna koolide gümnaasiumiastmed üle distantsõppele,“ sõnas haridus- ja teadusministri kohusetäitja majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. „Algav nädal jääb üleminekuajaks, et koolid saaksid teha ettevalmistusi. Siiski soovitame kõigil, kel see võimalik on, alustada distantsõppega juba teisipäeval, 24. novembril,“ lisas ta.
Üleminek distantsõppele peab toimuma perioodil 24. novembrist 27. novembrini. Alates 30. novembrist peab kõigis Harjumaa (sh Tallinna) ja Ida-Virumaa koolides toimuma gümnaasiumiastme õppetöö distantsilt. Korraldus vormistatakse Terviseameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 23. novembril ja esialgu jääb distantsõppe lõpukuupäevaks 10. jaanuar.
Terviseamet ning Haridus- ja Teadusministeerium saadavad nädala alguses kõikidele Harju- ja Ida-Virumaa koolidele ning koolipidajatele täpsema info.
Vastused hariduselu korraldust puudutavatele kordumakippuvatele küsimustele leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt. Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9 -17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.
Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16).
