Keskkonnaminister Rain Epler: Eesti sookaitse häll, Alutaguse rahvuspark saab ühtse kaitse-eeskirja

By

-

detsember 18, 2020

NordenBladet — Keskkonnaminister Rain Epler viis valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja. Rahvuspargis kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.

„Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis,“ nentis keskkonnaminister Rain Epler. „Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada.“ Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. „Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud,“ sõnas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.

Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.

Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.

Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.

Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.
Allikas: Keskkonnaministeerium

Eesti: Kalapüügieeskirja muudatustega seatakse uued päevalimiidid harrastuspüügile

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 18, 2020

NordenBladet — Eilsel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.

„Uuendused on tingitud vahepealsete muutustega keskkonnas, mistõttu tuleb kalavarude jätkusuutlikkuse kindlustamiseks täpsustada püügilimiite, muuta püügiaegu vms. Samas soovime motiveerida ka meie umbes 170 000 pealist harrastuskalastajaskonda, lastes püügitingimused lõdvemaks kohtades, kus see vähegi võimalik on,“ ütleb keskkonnaminister Rain Epler.

Minister lisab, et muudatuste tegemisel on arvestatud ennekõike teadlaste hinnangutega, kuid võimalusel arvestatud ka sektori ettepanekutega.

Kalapüügieeskirja päevalimiitide ossa lisatakse uued liigid harrastuspüügil õngpüünistele. Viimastel aastatel on ministri ajutiste püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit 15 kg, jõevähi päevalimiit ning limiit meriforelli ja lõhe kohta. „Nüüd on seatud limiidid ka teistele kalaliikidele ning edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 jõeforelli,“ täpsustab Epler.

Ahvena 15 kilo suurune limiit jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100lt isendilt 75le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit jääb samaks, kuid laieneb sisevetest ka merele.

Päevalimiitide muudatused on vajalikud, et propageerida eetilist harrastuspüüki, mis on mõeldud vaid oma tarbeks. Samuti ka tolleks, et ohjata kalapüüki olukorras, kus minnakse liigselt hoogu ning püütakse välja ebamõistlikus koguses kalu. Liigintensiivse püügiga tekitatakse kahju kalavarude jätkusuutlikkusele. Harrastuspüügi kvantitatiivuuringu järgi peab harrastajate päevaste püügikoguste reguleerimist eetilistel kaalutlustel vajalikuks lõviosa sihtrühmast. Piirkondlikult eristub Virumaa, kus koguste reguleerimise pooldajad on selges ülekaalus (vajalikuks peab seda 59% ja vastu 17%).

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha keeluajaks saab olema 5.05-10.06, mis on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel) saab olema 15.03-30.04. Latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) aga 1.05-10.06.

„Kustutame mõned üleliigsed segadust tekitavad sätted, näiteks jääb alles vaid üks kala alammõõt. Kui varem oli alammõõte mitu, kuid lähtuda tuli ikkagi vaid suurimast alammõõdust, siis loogiline ongi jätta alles vaid too üks,“ ütleb Epler.

Muudetud on angerja alammõõtu Emajões, ühtlustades selle Võrtsjärves ja Peipsi järves kehtiva alammõõduga. „Emajõgi on Võrtsjärve ja Peipsi järve ühendustee, mistõttu pole põhjendanud erinev angerja alammõõt Emajões,“ lisab Epler.

Kalale minnes tasub üle vaadata ka mitmed eeskirja lisad, näiteks 7,8, 10, 14, kuhu on muudatused sisse viidud. Näiteks on kaotatud keelud mitmel jõe suudmealal. Samas on lisatud uusi jõgesid, mille suudmealale on nüüd kehtestatud keeluala. Üle tasub vaadata ka merel olevad keelualad, kuhu on mitmesugused uuendused sisse viidud. Osad on juba teada-tuntud ja toodud ajutiste kitsenduste määrusest üle.

Harrastuspüük on Eestis kõige levinum hobi, mille eesmärk on kalapüük enda tarbeks. Peamiselt püütakse ahvenat, haugi, koha, särge, latikat. Aastas välja püütavad kogused jäävad vahemikku 3000-5000 tonni.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Eesti: Riigikohus selgitas raudtee kasutustasude määramise põhimõtteid

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 18, 2020

NordenBladet — Raudteel kaubaveoga tegelenud AS E.R.S. esitas kaebuse, et raudtee kasutustasude määramise metoodika diskrimineerib kaubavedajaid, eelistades reisijatevedu. Kaebaja väitel sundis riik neid osaliselt ka reisijateveo eest tasuma.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid E.R.S.-i kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohtu hinnangul olid kaebaja etteheited osaliselt põhjendatud. Seetõttu tühistas halduskolleegium TTJA otsused osas, millega määrati perioodil 2016/2017 raudtee kasutustasu Euroopa Liidu (EL) sisese kaubaveo põhiteenuse eest. Samas jäeti kaebus rahuldamata Eesti ja Venemaa vahelise kaubaveo vaidluses.

Lisatasu peab arvestama vedajate talumisvõimet

Riigikohus märkis, et lähtudes EL-i direktiivist 2012/34 peab kasutustasu põhinema otseselt rongiliikluse korraldamisega seotud kuludel. Liikmesriigil on siiski lubatud kehtestada lisatasu, mis võib hõlmata kõiki taristu majandamise kulusid ja ka kasumit – kui turusegment seda talub. Seetõttu ei pea reisijate- ja kaubaveo kasutustasud hõlmama üksnes konkreetse veoliigi põhjustatud kulusid.

Samas nõustus Riigikohus kaebajaga, et vaidlusalusel perioodil Eestis kehtinud infrastruktuuri kasutustasude metoodika polnud piisavalt läbipaistev ega võimaldanud eristada rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevaid kulusid muudest kuludest ja kasumist. Peale selle ei võimaldanud kasutustasude määramise reeglid hinnata, kui kõrget tasu suudavad kaubavedajad taluda. Selline olukord oli EL-i siseste vedude osas direktiiviga vastuolus.

Eesti puhul on oluline veel direktiivis sätestatud erand, mis lubab kehtestada EL-i välistele kaubavedudele kõrgemad kasutustasud, et kõik kulud tagasi teenida, kui kasutatakse erineva rööpmelaiusega raudteed. Eestis on teadupärast kasutusel laiem rööpmevahe kui EL-i peamises raudteevõrgustikus. Sel juhul pole EL-i väliste vedude puhul turutaluvuse hindamine kohustuslik, mistõttu tühistas Riigikohus TTJA otsuse üksnes EL-i sisese kaubaveo põhiteenuse kasutustasu osas.

Kohus selgitas, et TTJA võib teha tühistatud osas uue otsuse ja määrata kasutustasu tagantjärele uuesti. Kui uue otsuse alusel kehtestatud tasu peaks osutuma väiksemaks, siis võib kaubavedajatel tekkida enammakstud summa ulatuses alusetu rikastumise nõue AS-i Eesti Raudtee vastu, kellele kasutustasud laekusid.

Kohtuotsusega on võimalik tutvuda siin.

Eesti: Riigikohus selgitas piiratud teovõimega inimese võimalust testamenti teha

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 18, 2020

NordenBladet — Riigikohtusse jõudnud pärimisasjas vaidlesid pooled selle üle, kellel on õigus pärida 2016. aastal surnud mehe korter. Mees oli 2003. aastal koostatud notariaalse testamendiga pärandanud korteri sihtasutusele. Paar nädalat enne surma oli ta kirjutanud aga uue omakäelise testamendi, millega jättis korteri hoopis pereliikmele.

Üldjuhul oleks korterile olnud õigus pereliikmel, sest tema kasuks tehtud testament oli hilisem. Selles asjas oli aga hilisema testamendi kehtivus vaidluse all, sest kaks aastat enne selle koostamist oli pärandajale määratud eestkostja.

Notar leidis, et korteri saab varasema testamendi järgi endale sihtasutus, sest pärandaja ei olnud hilisema testamendi tegemise ajal enam teovõimeline. Pärast eestkostja määramist oli pärandajale jäetud võimalus teha ainult perekonnaõiguslikke otsuseid ja pisitehinguid ning osaleda valimistel.

Pereliige pöördus sihtasutuse vastu kohtusse, et tuvastada tema kasuks tehtud hilisema testamendi kehtivus. Maakohus jättis tema hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtule. Riigikohus rahuldas oma tänase otsusega sihtasutuse kaebuse ja saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Eestkostja ei saa eestkostetava eest testamenti teha

Tsiviilkolleegium selgitas, et eestkostja võib teha inimese nimel tehinguid vaid oma esindusõiguse piires. Tema ülesanded pannakse kirja eestkostemäärusesse. Eestkostja ülesannete hulka ei saa aga kunagi kuuluda asjad, mida iga inimene võib teha vaid isiklikult.

Sellepärast on eestkostemääruses ka eraldi välja toodud, kas eestkostetaval on valimisõigus, kas ta saab abielu sõlmida, isadust omaks võtta või muid perekonnaõiguslikke otsuseid langetada. Eestkostja ei saa teda neis küsimustes esindada ega oma nõusolekut anda. Ka testamenti saab teha vaid iga inimene ise.

Riigikohus selgitas, et piiratud teovõimega inimese tehingutest on tühised vaid need, mille tähendusest ta tehingu ajal aru ei saanud. Iga üksiku tehingu puhul tuleb eestkostetava arusaamisvõimet eraldi hinnata. Üldist juhist pole võimalik anda, sest tehingute maht ja sisu on erinevad. Lisaks on arusaamisvõime hindamiseks vajalikud psühhiaatria eriteadmised.

Ka inimene, kellele on määratud eestkostja, võib olla suuteline osade tehingute sisust aru saama. Eestkostja ülesannete ulatuses eeldatakse, et inimese teovõime on piiratud. Eeldus tähendab aga seda, et võimalik on tõendada ka vastupidist. Oluline on siiski märkida, et testamendi puhul see eeldus ei kehti, sest seda saab teha vaid iga inimene ise.

Kohtuotsusega saab tutvuda siin.

Eesti: Uued kriisitoetused hõlmavad ka kultuuri, sporti ja täiskasvanute huvitegevust

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 18, 2020

NordenBladet — Valitsus kiitis eile, 17. detsembril heaks teiste seas kriisitoetused Kultuuriministeeriumi valdkondadele. See hõlmab nii kultuuri, sporti kui ka täiskasvanute huvitegevust.

Kultuuriministeeriumi kaudu jagatavate toetuste kogumaht on ligi 1,4 miljonit eurot. Oluline fookus on seatud Ida-Virumaale, kuhu suunatakse 490 000 eurot.

„Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu on Ida-Virumaal kultuuri- ja spordielu seiskunud. Kultuurivaldkonna ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse säilimiseks peame toetama sektori vältimatute kulude katmist,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Toetused on mõeldud nii Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavatele organisatsioonidele kui ka eraõiguslikele kultuuri- ja spordikorraldajatele, samuti on abipaketti planeeritud treenerite tööjõukulu toetused.

Toetuste jagumine:

kultuuri ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse säilimiseks eraldatakse 560 000 eurot, s.o kultuuri, huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks; sellest 430 000 on ette nähtud Ida-Virumaale ja 130 000 ülejäänud Eestile;
spordivaldkonna, sealhulgas treenerite toetuseks eraldatakse 811 000 eurot, sellest üle 60 000 Ida-Viru spordiasutustele ja -klubidele.

Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri ja spordi kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Taotlusi menetleb eri valdkondades kas Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA. Palume taotlejatel jälgida Kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Allikas: Eesti Kultuuriministeerium