NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE).
Eelnõu korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.
Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE).
Eelnõu muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanike välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.
Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.
Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE).
Eelnõuga sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.
Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIA-le ülemineku eesmärgiks on lihtsustada taotluste esitamist ning lühendada taotluste menetlusaegu.
Muudatus ei tähenda automaatselt, et kõigis toetusmeetmetes peab tulevikus hakkama kasutama vaid e-PRIA-t, kuid muudatus annab valdkonna eest vastutavale ministrile seda võimalust tulevikus iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.
Lisaks korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE).
Eelnõu ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.
Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE).
Eelnõuga luuakse tingimused välismaa laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.
Lisaks on eelnõu eesmärk pakkuda Eesti meremeestele ravikindlustuse saamise võimalus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus seaduse alusel. Samuti tekib laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda nendel laevadel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE).
Eelnõu näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.
Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE).
Eelnõuga muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub nt tänav, maja).
1.jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini.
Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.
Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE).
Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.
Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE).
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE).
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE).
Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese.
Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet: esiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele. Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. oktoobril algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE).
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.
Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Allikas: Eesti Riigikogu