Riigikogu arutas venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele

Riigikogu arutas venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele

NordenBladet — Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli  täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele“. Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega.

Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast. „Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest,“ rõhutas ta. Saadik osutas ka probleemile, et praeguse süsteemigi jaoks ei jagu õpetajaid, mistõttu toonitas ta, et  haridussüsteemile tuleb anda juurde õpetajaid. „Ning peamine: eestlastele tuleb anda kindlustunnet, et eesti keel säilib läbi aegade,“ lisas ta.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles oma ettekandes, et hariduskeskuses õppivast 2350 õpilasest 207 õpib eesti, ülejäänud vene keeles, ning 180 õpetajast 140 annavad tunde vene, ülejäänud suudavad seda teha kahes keeles. Direktori sõnul on kahes keeles õpetavatest erialaõpetajatest suur puudus ja nende leidmiseks tuleb neid koolitada juba praegu. Mets rääkis, et olukorra muutumiseks peaks õppija õppima asudes eesti keelest aru saama ja olema motiveeritud eesti keeles õppima, samuti peaks eesti keele vajadus Ida-Virumaal kasvama. Metsa hinnangul võtab see protsess aega 10–20 aastat.

Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale. „Siiani on meil toiminud see asi vastupidi,“ osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades. Rannut lisas, et vaja on ka ettevalmistavat aastat. Ida-Virumaad tuleks teadlase sõnul vaadelda eraldi, kuna seal tuleb esmalt luua kunstlik keelekeskkond, kuid 90 protsendi ulatuses saab eestikeelsele õppele ülemineku kohe ära lahendada. „Kui tahame, teeme selle asja ära, ja teeme lausa nelja aastaga!“

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist, Priit Sibul ja Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Jürgen Ligi ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee