NordenBladet — Abipolitseinike seaduse muutmise eelnõuga tahetakse luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.
„Praegune seadusandlus on ajale jalgu jäänud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul tuleb abipolitseinikele õigusi juurde anda ja seda seaduses selgelt reguleerida. „Kavandatud seadusmuudatused parandaksid tuntavalt kogukondade turvatunnet,“ lisas esimees.
Riigikogu liikme Jaak Madisoni sõnul tahetakse erakondadeülese algatusega parandada politsei tööd. „Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseinike panus efektiivsemaks ja kõrvaldada juriidilisi takistusi, mis praegu igapäevatöös esinevad,“ ütles Madison.
Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõuga tahetakse selgemalt sõnastada võimalus kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb neil reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.
Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.
Allikas: Eesti Riigikogu