NordenBladet — Kihnu naine Marju Vesik teeb kõik kodused tööd, sest mees on Soomes tööl. 32-aastane Vesik töötab kosmeetikuna ja võtab kliente vastu kodus, lastetoa voodi peal. Tööst puudust pole, sest ta on saare ainus kosmeetik. Pea kõik saare naised on tema juures vastuvõtul käinud. Ühtlasi on ta kursis kõigi kõlakatega.

Väiksel Kihnu saarel on vaid 700 püsielanikku. Pärnust tunniajase praamisõidu kaugusel asuva saare pindala on kõigest 16 ruutkilomeetrit, ühest saare otsast teise sõidab vähem kui veerand tunniga, vahendab Yle.

Kihnus on neli väikest külapoodi, kool, kirik, raamatukogu, muuseum ja vallamaja. Baar, kohvik ja grill on lahti vaid suvekuudel.

Pangaautomaati saarel pole. Samuti pole teedel nimesid. On vaid talude nimed.

Vesikul on kaks last, 7-aastane Derek ja 4-aastane Dendra. Nende kodu on mehe lapsepõlvekodu Võsu talu. Seetõttu tuntakse Vesikut rohkem Võsu Marjuna.

Saarel ei kutsuta kedagi perenime, vaid talu nime järgi. Kihnlane pole talu nimeta mitte keegi.

Kuigi talu on mehe kodu, näeb meest ennast kohapeal harva. Vesiku mees Marek Nazarov käib Soomes metsatööl kolmel nädalal kuus. Pärast kolme töönädalat veedab ta ühe nädala kodus Kihnu saarel.

Sarnane olukord on paljudel Kihnu peredel. Saarel tööd pole, seetõttu käivad mehed tööl mandril või Soomes.

Soomes töötamisel on mitu põhjust. Esiteks on Soomes nõutud rohkem meeste tööd nagu ehitus ja metsamajandus. Eestis on meeste palk 20 protsenti kõrgem kui naistel. Lisaks on veel alles traditsioonilised sugupoolte rollid: mehed käivad tööl ja teenivad raha, naised tegelevad kodu ja lastega.

Kui mees on ära, teeb Vesik kõik kodused tööd ja käib veel kahe koha peal tööl. Lisaks kosmeetikuametile töötab ta Kihnu kultuurikeskuses projektijuhina. Töö hulka kuulub ürituste korraldamine ja kultuurikeskuse veebikülje haldamine.

Vesik teeb mõlemat tööd kodust, aga korra nädalas käib tööasjus Pärnus. Kahe lapse ja mitme tööga on raske, aga Vesik just seda tahabki – kui on palju tegemist, siis ei teki igatsust.

See nädal, kui mees on kodus on lihtsam. Siis meenub Vesikule, milline oleks elu, kui mees oleks kogu aeg kodus. Mees aitab lõhkuda puid, kütta ahju, lööb kaasa aiatöödel ja parandab mõne tööriista. Muul ajal teeb Vesik kõik need tööd ise.

Vesik tunnistab, et kui 12 aastat tagasi Marekiga tutvus, siis ei kujutanud ette, et tulevik möödub Facebooki kaudu tšättides. Aga ta ei kurda. Ta on harjunud hakkama saama.

Kihnu peamine elatusallikas oli pika aega hülgepüük. Kui mehed olid merel, tegid naised ära kõik kodused tööd. Tänu sellele on kihnu naistel Eestis hakkaja naise maine. Saare identiteedi hulka kuulub see, et asjad tehakse ära ja ei kurdeta.

Naised juhivad kõiki saare asutusi nagu muuseumid, kauplused ja majapidamised. Suurem osa vallavalitsuse töötajatest on samuti naised. See on sarnane Soomele, kus naised on pidanud samuti ise hakkama saama, kui mehed olid merel või sõjas.

Kihnu saare tuntuim naine on 1928. aastal sündinud rahvalaulik ja helilooja Virve Köster ehk Kihnu Virve. Ta laulab merest ja armastusest. Ta on üks Eesti edukamaid artiste ja tema järgi on nimetatud Kihnu ja Pärnu vahet sõitev praam.

Talviti Kihnu praam ei käi, siis sõidetakse mööda jääteed. Kui jää on nõrk, siis saab saarele lennukiga. Kui on torm, siis lennuk ei käi ja saarele ei saa kuidagi. Kümmekond aastat tagasi muretseti kummipõhjaga alus, millega pääseb vajadusel saarele ka kehva ilmaga.

Vesik tunnistab, et Kihnust oleks paremaid kohti elamiseks, aga ta on jäänud kodusaarele truuks. Tema ja Marek on mõlemad saarelt pärit ja ei taha minna kuhugi mujale. Naine loodab, et ka Derek ja Dendra jäävad saarele elama. Vesik õppis ise ka vahepeal Pärnus turundust ja tuli siis saarele tagasi.

Marek hakkas käima Soomes tööl 7 aastat tagasi, kui sai tööd Kasnäsi saare kalatehases. Derek oli just sündinud ja lapsepuhkusel Vesik läks mehega kaasa. Soome saarele ta pikaks pidama ei jäänud, sest kodu oli Kihnus. Ta käis kahe koha vahet, oli kuu aega Soomes ja kuu aega kodus. Kasnäsi saar meeldis, sest meenutas Kihnut. Ümberringi oli meri, paljud loodust ja kalastusvõimalusi.

Reisimine jäi aga katki, kui sündis teine laps. Ta käis kahe koha vahet 5 aastat, aga 2 aastat tagasi lõpetas ära. Naine jäi Kihnu ja mees on ainus, kes käib edasi-tagasi. See variant sobib perele paremini ja mees jätkab Soomes tööd, sest seal on kaks korda kõrgem palk. Vesiku ja Nazarovi pere aga vajab hädasti raha maja remondiks. Tahetakse korraga remontida terve korrus, et lapsed saaksid oma toad ja naine oma töötoa. Eesti palgaga sellist asja teha poleks võimalik. Derek läheb sügisel kooli ja vajab oma tuba.

Eestis on paljud pered sellises olukorras. Soome mineku buum on eriti nähtav Lõuna-Eesti väikestes kohtades, kus kohapeal on alla 60-aastast ehitusmeest raske leida. On ütlus, et Lõuna-Eesti suurim tööandja on Soome. Statistikaameti andmetel elab Soomes püsivalt 50 000 eestlast. Neid aga, kes kahe koha vahel käivad on raske kokku arvutada, sest kahe maa vahel kehtib vaba liikumine. Arvatavalt on neid 10 000 kuni 20 000.

Soome tullakse tegema tavalisemaid töid, aga räägitakse sellest, et Eestis on arstide põud, kuna paljud arstid töötavad Soomes.

Kuivõrd mehed töötavad Soomes, siis aitavad kihnu naised teineteise lapsi hoida. Abiks on ka vanemad. Vesik räägib, et ei saaks töötada kahe koha peal ning käia Pärnus, kui vanemad ei aitaks. Väikses saarekogukonnas on ka omad puudused: kõik teavad teiste asju ja väljastpoolt tulijatel on raske. Uutesse tulijatesse suhtutakse algul umbusauga, enne kui nad vastu võetakse. Rohkem on saarel siiski positiivset kui negatiivset – hea on see, et terve saar on üks tugivõrgustik.

Soome on küll Kihnust kaugel, aga kui mees töötaks Eestis mandril, siis näeks ta naist tõenäoliselt veel harvem. Mees tuleks reede õhtul väsinuna koju ja pühapäeval sõidaks uuesti minema. Praegu on mees kodus korraga terve nädala ning isal jätkub ka laste jaoks aega. Vesik loodab siiski, et koos olemiseks oleks aega rohkem ja pulmadki vaja ära pidada.

Nad pole Marekiga abiellunud osalt ajapuuduse pärast, osalt seepärast, et Kihnu pulm kestab kolm päeva ja külalisi on mitusada. Sellise peo korraldamine on väga kallis.

Paljud kihnlased on viimastel aastatel hakanud pidama väiksemaid pulmi. Vesik arvab, et nemadki võiks hakkama saada väiksema pulmaga.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT