NordenBladet — Kahe viimase aasta jooksul on TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm professor Hendrik Volli (hetkel TTÜ õppeprorektori ametis) eestvedamisel otsinud personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil päevavalguse ja päikesekaitse lahendusi liginullenergiahoonetele külmas kliimas.

Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad kõik uued hooned, mis valmivad pärast 31. detsembrit 2020, vastama liginullenergiahoone (NZEB) nõuetele. Igal EL liikmesriigil on õigus ise määrata täpsed NZEB hoone kavandamise kriteeriumid ja põhimõtted. „Seadsime oma uurimisprojektiga eesmärgiks anda mitte ainult soovituslikku, vaid ka konkreetset arvulist sisendit Eesti NZEB hoonete kavandamiseks, nende fassaadide, avatäidete ja päikesevarjestuse planeerimiseks ning ruumide ülekuumenemise vältimiseks“, selgitab professor Voll.

Uurimisprojekt „Päevavalguse ja päikesekaitse lahenduste põhimõtted liginullenergia hoonetes külmas kliimas“ jaotus kolmeks alateemaks: uuriti insolatsiooni (ruumi pääsev otsene päikesekiirgus) mõju liginullenergia hoonete energiatarbele ja ülekuumenemisele; staatiliste ja dünaamiliste päikesevarjestuste mõju ning lihtsustatud või detailsete aknamudelite mõju liginullenergiahoonete energiatarbimisele.

Insolatsioon, ehk siis otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi, lubab kinnitada, et senine nõutud insolatsiooni kestvus (eeldab vähemalt 2,5 tundi lakkamatut päikesepaistet ruumi) ei ole tänastel liginullenergiahoonete kavandamisel põhjendatud. Uurimistöös leiti, et neid nõudeid järgides suureneb hoopis liginullenergiahoonete ülekuumenemise risk. Aluseks tuleks võtta hoopis päevavalgusteguri kriteeriumid (kui insolatsioon iseloomustab otsest päikesekiirgust, siis  päevavalgustegur hajuskiirgust ehk pilvist ilma).

Analüüsides staatilise ning dünaamilise päikesevarjestuse erinevat mõju liginullenergiahoonetele loodi uurimisgrupis tööriist, mida arhitektid ja insenerid saavad hõlpsalt kasutada tarkvaraliidesena, et lihtsustada juba projektides energiakao vähendamist. Tõhusamaks osutus dünaamiline päikesevarjestus (mida erinevalt staatilisest päikesevarjestusest saab vastavalt vajadusele automaatikaga reguleerida).
Hendrik Voll: „Töötasime välja arvutusmeetodi, millega määrata kindlaks ehitiste konkreetne fassaadiosa linnakeskkonnas, mis võimaldab täita hoonele paistva otsese päikesevalguse nõuet. Nii on võimalik määrata, milline osa fassaadist vajab varjestamist, milline mitte. Lisaks saab selle põhjal otsustada, kas eelistada vertikaalset või horisontaalset varjestust“.

Kolmanda alateema – liginullenergiahoonete aknamudelite – puhul tuleks lihtsustatud mudelitele eelistada detailseid aknamudeleid. „Meie uuring näitas ilmekalt erinevate detailide (nagu näiteks aknamudelite täpsus, ehituskulud, energiahinnad, intressimäär ja inflatsioon) kaalukust. Saab öelda, et madalaim energiakasutus saavutati neljakordsete akendega, millel olid automaatsed, täiustatud juhtimisalgoritmiga ribakardinad“, lisab Voll.

2020. aasta lõpust jõustuva Euroopa Liidu liginullenergiahoone (NZEB) ehitusnõuetes lähtutakse juba sellest teadusprojektist tulenevatest teadlaste soovitustest eelistada Eesti liginullenergiahoones dünaamilisi päikesevarjestusi staatilistele, detailseid aknamudeleid standardakendele ning hoonete kavandamisel lähtuda päevavalgusteguri, mitte otsese päikesekiirguse kriteeriumidest.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT