NordenBladet — Üha suuremat hulka soomlasi huvitab piima päritolu ja lehmade heaolu, kuna vabapidamisel lehmade piima müük kasvab. Nüüd kaalutakse Soomes piimapudelitele heaolu märgi lisamist.

Nii nagu kõik teised elusolendid, vajavad lehmad kõige rohkem hoolt ja hellust. Seda saavad pakkuda vaid väiksed ökotalud, kus jõutakse tegeleda iga loomaga. Ökofarmides saavad loomad vabalt liikuda laudast sisse ja välja. Väljas olemine on lehma jaoks kõige suurem nauding, vahendab Helsingin Sanomat.

Kõigis farmides pole aga lehmade elu selline, nagu ette kujutatakse. Samuti müüakse piima sageli sõnumiga, mis ei vasta tegelikkusele. Õnnelikult põllul rohtu sööv lehm piimapudelil ei tähenda tingimata seda, et piima lüpsnud lehm oleks kordki oma elus laudast nina välja saanud.

Kaupluselettidel on Soomes üsna suur valik erinevaid piimasid, mis pärit ökotaludest, välismaalt või vabapidamisel lehmadelt.

Soomlased joovad piima keskmiselt 100 liitrit aastas. See kogus on väga palju langenud võrreldes 1950ndate aastatega, mil piima joodi 360 liitrit aastas inimese kohta.

Piimajoomise vähenemine pole ainus asi, mis on muutunud. Kui veel paarkümmend aastat tagasi käisid kõik lehmad suvel väljas, siis nüüd see enam nii ei ole. Soome lüpsilehmadest üle poole saavad laudas vabalt liikuda ja ülejäänud on kinni. Vaba liikumisvõimalusega lautasid tuleb juurde, sest ülejäänute jaoks enam investeeringutoetusi ei anta.

Kinni olevad lehmad on aasta otsa laudas ühe koha peal kinni. Seaduse järgi peavad nad kahel kuul aastas saama laudast välja.

Välja pääsemine on lehma jaoks väga oluline, sest igaüks võib ette kujutada, mis tähendab, kui ta peab 10 kuud aastas olema ühe koha peal. Liikumine parandab lehma tervislikku olukorda, tugevdab lihaseid ja stimuleerib organismi. Ent Soomes on siiani lautasid, kust lehmad ei pääse välja ka suvel.

Laudas vabalt liikuvate lehmade puhul pole väljas käimise reeglit, mistõttu ei pruugi ka need lehmad üldse välja saada.

Ökotaludes käivad lehmad väljas neli kuud suviti ja talvel lastakse neid välja paar korda nädalas. Lehmadele antakse söödaks tavalist heina ja vasikate eest kantakse rohkem hoolt. Erinevalt teistest taludest käiakse ökotalusid regulaarselt kontrollimas, et kõik vastaks nõuetele.

Algselt elasid veised kogu aeg väljas, kus neil oli palju ruumi, mistõttu on neil säilinud loomuomane vajadus liikuda. Terved lehmad on loomult uudishimulikult ja seltsivad karjaloomad, esimesed sõbrasuhted luuakse juba vasika-eas. Liikumisruum annab lehmadele võimaluse olla neile loomulikus keskkonnas. Lehmad peaks saama väljas käia ka öösiti ja talvel.

Lehmadele paremate tingimuste loomine nõuab lisaaega ja -raha, mida talunikel enamasti ei ole. Samas langeb lehmade piimatootlikkus, kui nad on haiged ja stressis. Kõige rohkem tekitab lehmale terviseprobleeme liikumisvõimaluste puudumine.

Heades tingimustes elab lehm 20-aastaseks. Praeguse intensiivse tootmise ajastul aga ulatub lehmade eluiga sellest vaid neljandikuni – lehmad on terved vaid kuni 5. eluaastani, mil nad viiakse tapamajja.

Lehmade keskmist eluiga mõjutab ka karja valimine. Väiksema tootlikkusega isendid saadetakse juba noorelt tapamajja, ülejäänud jäävad lüpsma. Soome vanimad lüpsilehmad on üle 10 eluaasta vanused. Nad on poeginud 8 korda, kui Soomes keskmiselt poegivad lüpsilehmad alla 3 korra.

Poest piima ostes on mõistlik uurida selle päritolu. Tavaline poepiim on küll odav, aga selle päritolu pole teada. Poepiima sekka võib jõuda ka väga heades oludes lehmade piima, aga seda ei tähistata eraldi ei meiereides ega ka piimapakkidel. Ökotalude ja vabapidamisel lehmade piima ostes on enam-vähem kindel, et lehm on pääsenud välja.

Kodumaist piima ostes on tähtis jälgida, et see pärineks lähedalt. Soomes on järelvalve loomade üle võrreldes teiste maadega korraldatud väga hästi. Lähiaastatel läheb tarbija elu veel lihtsamaks, kuna kavandatakse panna piimapudelitele loomade heaolu tähistav märgis.

Praegu ostetakse Soomes poest veel rohkem tavalist piima, aga ökopiima osakaal on kiiresti kasvamas. Lisandunud on ka taimse piima müük, see on näiteks kaera- ja sojapiim.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT