NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.

Valitsuse 11. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE).

Eelnõuga muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Lisaks loobutakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega juriidilise kõrghariduse nõudest riigisekretäri ametikohale, sest Riigikantselei muutunud ülesanded ja tegevus seda enam tingimata ei eelda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu  (658 SE).

Eelnõuga tõhustatakse meetmeid, et reageerida ohtlike kalduvuskurjategijate ning välismaalastest kurjategijate poolt toime pandud kuritegudele.

Muudetakse eluaegse vangistuse täitmise korda, laiendatakse kannatanute õigusi, lahendatakse karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsiooni alammäära põhiseaduspärasuse küsimus, tõhustatakse võimalusi tegeleda alkoholi tarvitamisest tuleneva retsidiivsusohuga ning muudetakse üldkasuliku töö täitmise regulatsioon senisest paindlikumaks.

Eelnõu muudatuste eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja seeläbi ühiskondliku turvalisuse suurendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni 11. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE).

Eelnõu näeb ette muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõu näeb ette tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada seeläbi inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärgiks on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 11. juunil algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE).

Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja väljaandmine otstarbekamaks. Ministeeriumid vabastatakse kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste. Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumis on kavas luua üks täiendav ametikoht. Selleks vajalik ressurss kaetakse justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Riigi Teatajas loobutakse avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Praegune lahendus, kus kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid (va KOV üksuste määrused) säilitatakse Riigi Teataja väljaandja poolt ka paberil, on ebaotstarbekas. Riigi Teataja infosüsteemis säilitatakse digitaalselt kõik avaldamiseks edastatud algtekstid. Kogu infosüsteem on mitmekordselt varundatud ja kaitstud. Riigi Teataja infosüsteemis on üheselt tuvastatav, kes, millal ja millisel kujul algteksti avaldamiseks esitas. Kõik esitatud aktid ja avaldatud aktid on kaitstud digiallkirja ja digitempliga. Terviktekstide koostamine antakse ministeeriumitelt üle justiitsministeeriumile alates 1. jaanuarist 2019. Muus osas on seadus kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 11. juunil algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 rakendamine) eelnõu (661 SE).

Eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mille tulemusel ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.

Asukohapiiranguid keelustava määruse eesmärgiks on, et kliente ei diskrimineeritaks ELi siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine. Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu