Riigihalduse minister vastas arupärimisele haldusreformi analüüsi kohta

NordenBladet — Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Enn Mere, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 2. mail esitatud arupärimisele haldusreformi eesmärkide täitmise esmase analüüsi võimaluste kohta (nr 434).

Arupärijad tõid esile, et haldusreformi seadusega on sätestatud reformi eesmärk: kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasv, avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid. Arupärijad soovisid teada, millisel määral on haldusreformi järel vähenenud halduskulude ja valitsemiskulude osakaal ühinenud omavalitsuste eelarvetes ning millistele faktikindlatele andmetele tuginedes saab väita, et tänu haldusreformile on paranenud põhiteenuste osutamine.

Mäggi kinnitas, et nii tema kui ka ametkond – valdkonna teadlased, eksperdid ning praktikud – on kogunud ja analüüsinud infot iga päev selle kohta, kuidas kohalike omavalitsuste sooritusvõime reformieelse ajaga võrreldes on paranenud. „Paraku on see aeg olnud suhteliselt lühike, napilt pool aastat, ning põhjalikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi täna teha ei saa,“ ütles minister. Ta selgitas, et omavalitsused on tegelenud muutuste ettevalmistamise ja elluviimisega. „Me näeme seda, et mõnedes kohalikes omavalitsustes on see toimunud kiiremini ja paremini, teistes võib-olla veidi aeglasemalt. Üks põhjus on kindlasti ka inimeste vahelised ja isikutevahelised suhted. Need on paraku kaasa toonud ka sellise olukorra, kus haldusreformi terviklahendus võib-olla kahes kolmandikus või kolmes neljandikus on õnnestunud, aga mõnedes kohtades võib-olla mitte nii väga,“ ütles Mäggi. Tema sõnul vajame me jätkuvat protsessi, mis annaks sellise tulemuse, mida me reformi ette valmistades ootasime.

Minister rõhutas, et haldusreformi peamine eesmärk on omavalitsuste professionaalse võimekuse kasvatamine neile pandud ülesannete täitmiseks, mitte aga rahaline kokkuhoid. „On ootuspärane eeldada, et kui omavalitsusel on võimalik raha senisest efektiivsemalt kasutada, siis tekkinud ülejääk suunatakse teisteks vajalikeks tegevusteks,“ märkis Mäggi. Ta lisas, et kohalikul tasandil on piisavalt väljakutseid, mille lahendamine on seni seisnud rahapuuduse pärast ning mida haldusreformi järgselt on võimalik paremini lahendada. „Haldusreformi tulemusena on juba vähenenud oluliselt omavalitsuste haldusega seotud töötajate arv ja suudetakse teenuseid efektiivsemalt korraldada ning see trend jätkub. Efektiivsematest tegevustest avanevat ressurssi suunatakse põhitegevuste kvaliteetsemaks osutamiseks,“ selgitas minister. Tema hinnangul on faktiliste andmete esitamiseks vaja ära oodata vähemalt 2018. aasta lõpp, sest siis on kohalikud omavalitsused uues vormis saanud töötada ühe täisaasta ja siis saab teha ka täpsemaid järeldusi.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas arupärimisele bürokraatiat vähendava ettevõtluskonto käivitamise kohta (nr 435).

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee