NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil oli arutelu all töötatavate, kuid ravikindlustuseta inimeste probleem, millest ülevaate saamiseks kuulati ära Haigekassa, Maksu- ja Tolliameti, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et kui tööandja on jätnud töötaja pahatahtlikult töötamise registrisse registreerimata, siis tuleks raviarve tasuda tööandjal. „Kui maksupettuste vähendamiseks on vaja muuta seadust, siis on komisjon valmis seda tegema,“ lausus esimees. Ta lisas, et pettuste vähendamiseks tuleb rakendada ka olemasolevaid sanktsioone.
Komisjoni liige Maris Lauri märkis, et tegu on maksudest kõrvalehoidmisega, mille kulud maksavad kinni ausad maksumaksjad. „Kui töötaja läheb teadlikult kaasa maksupettusega, siis peaksid nii töötaja kui ka tööandja maksma poole trahvist ja ka raviarvest,“ rääkis Lauri.
Istungil toodi välja, et ravi saamiseks teeb töötamise registrisse kande umbes 30–100 töötajat aastas, kes tekitavad riigile kahju hinnanguliselt 30 miljonit eurot aastas. Tänavu viie kuu jooksul on tagasiulatuvalt ehk 14-päevase viivitusega töötamise registrisse kantud 14 000 töötajat. Neist 75% puhul kanne jätkuvalt kehtib, 25% puhul on tööleping lõpetatud.
Istungist osa võtnud Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad informeerisid komisjoni, et sellele probleemile lahenduste otsimiseks ja sanktsioonide efektiivsemaks rakendamiseks toimub juba lähiajal nõupidamine, mille tulemustest lubati teavitada ka sotsiaalkomisjoni.
Istungil osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja maksupoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro, Maksu- ja Tolliameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak ning Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja kliendisuhete osakonna juht Terje Kalamees.
Allikas: Eesti Riigikogu