Riigikogu sai ülevaate kohtukorraldusest

Riigikogu sai ülevaate kohtukorraldusest

NordenBladet — Riigikohtu esimees Priit Pikamäe andis Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Pikamäe tõi esile, et kohtusüsteemi vaatenurgast iseloomustab Eesti jõudmist tsiviilühiskonda tsiviilasjade ülekaal kohtuasjade seas. Kuna kuritegevus Eestis on endiselt langustrendis ja haldusasjade arv on meie haldustegevuse sfääri väiksuse tõttu püsivalt väike, moodustavadki tsiviilasjad koos maksekäsu kiirmenetluse asjadega kohtustatistika kohaselt viimase viie aasta lõikes üle kahe kolmandiku kõigist meie esimese kohtuastme läbivaadatavatest asjadest.

Pikamäe hinnangul mõjutavad tsiviilkohtumenetluse käigus võrsuvad probleemid Eesti kohtusüsteemi toimimist enim ja nende kiire kõrvaldamine parlamendis lihtsustaks kohtute tööd valdava osa asjade lahendamisel. Pikamäe keskenduski oma tänases ettekandes kahele suuremale probleemide ringile tsiviilkohtumenetluse vallast: alaealisele lapsele elatise maksmise regulatsiooni puudujääkidel ja tsiviilkohtumenetluse tõhustamise teedel. Samuti peatus ta põgusalt ka õigusloomeprotsessi kitsaskohtadel.

Pikamäe sõnul on kahetsusväärne, et alaealisele lapsele makstava elatise regulatsiooni jäikuse tõttu on elatisvaidluste lahendamine kohtutes muutunud väga aja- ja ressursimahukaks, liiatigi kuna sedalaadi kohtuasjad peaksid nimelt laste huvides ometi toimuma kiiresti ja tõhusalt. Arvestada tuleb sedagi, et alaealise elatisvaidluste lahendamine on koormav ka menetlusosalistele, põhjustades neile suurt aja- ja õigusabikulu, samuti riigile, kellele kaasneb sellega märkimisväärne menetlusabikulu. Samas pole põhjust väita, justkui tekiksid sedasorti vaidlused n-ö tühjalt kohalt, sest kohtupraktika kinnitab, et kui alaealisele lapsele makstava elatise pärast tekib vaidlus, siis on selle põhjus nimelt see, et vanema nappidest vahenditest ei piisa miinimumelatise tasumiseks. Pikamäe väitis, et kohtulikes elatisvaidlustes peegeldub tõsine sotsiaalne probleem, mille lahendamine eeldab seadusandja sekkumist. Eelnevast tulenevalt on Pikamäe arvamusel, et parlamendil tuleks kaaluda alaealisele lapsele makstava miinimumelatise regulatsiooni muutmist ja kehtestada senisest paindlikum elatise suuruse arvestamise metoodika. Arutama peaks uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist.

Tsiviilkohtumenetluse praktika kinnitab, et menetlusosaliste ja riigi ressursside suurt kokkuhoidu võimaldaks see, kui suunata iga tsiviilasi seaduse tasandil selle olemusega kõige enam kokku sobivasse menetlusliiki, vastavalt kas hagimenetlusse või hagita menetlusse. Pikamäe ütles, et rääkides eeltoodud näidete varal tsiviilkohtumenetluse eeskirjade optimeerimisest, tuleb siiski silmas pidada, et see ei saa toimuda menetlusosaliste põhiõiguste arvel.  Ta rõhutas, et üks kesksemaid kohtumenetlusega seotud põhiõigusi on kindlasti igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Liiga lihtsustatud menetlusdokumentide kättetoimetamise süsteem võib viia selleni, et menetlusosalised ei saa tegelikult neile avalikult kätte toimetatud menetlusdokumente kätte. Praktika põhjal on palju probleeme tekitanud näiteks menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sellekohane säte lubab menetlusdokumente kätte toimetada neid üksnes välja saates, ilma kättesaamiskinnituseta.

Pikamäe juhtis tähelepanu, et sellist lähenemist, mis võimaldab teha suuri mööndusi menetlusdokumentide kättetoimetamisel, kuid teisalt toodab seeläbi uusi kohtuasju, saab pidada vaid ebamõistlikuks, sest menetlusosalised on kätte saamata dokumentide tõttu sunnitud uuesti kohtusse pöörduma. Seega võiks parlament muuta praegust menetlusdokumentide kättetoimetamise korda vähemalt sedavõrd, et eelnimetatud sätteid ei järgita vähemalt hagiavalduse, hagita asja avalduse, hagi muutmise ja täiendamise ning vastuhagi kättetoimetamisel.

Pikamäe esitas oma tähelepanekud  ka õigusloomeprotsessi kohta tsiviilkohtumenetluse kontekstis. Tema sõnul on elementaarne, et ühe õigusakti sätte muutmisel tuleb silmas pidada, et muudatus oleks kooskõlas muude õigusaktidega. Et sellest siiski alati kinni ei peeta. Pikamäe tõi mitu näidet, kus on vaja viia seadustesse sisse muudatused. Pikamäe rõhutas, et olulisemate seadusmuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma mõistlik üleminekuperiood, mis näiteks kohtusüsteemi puhul võimaldaks kohtunikke õigel ajal koolitada ja nende tegevust ümber korraldada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Eiki Nestor (SDE) ja Mart Nutt (IRL).

 

Avafoto: Priit Pikamäe (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee