NordenBladet — 13. aprillil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Arto Oll, kelle töö on esimene akadeemiline uurimus Vabadussõja-aegsest Eesti mereväest. Töö tulemusena võib väita, et Vabadussõja-aegsed sündmused merel ühes riikliku merenduse organiseerimisega mängisid väga tähtsat rolli Eesti Vabariigi püsimajäämisel sõjategevuses Nõukogude Venemaa vastu. Mereväe roll ei piirdunud siinjuures mitte üksnes lahingutegevusega, sest väeliik täitis ja reguleeris Vabadussõjas tervet Eesti riiklikku merendust.

„Mereväe primaarne ülesanne Vabadussõjas oli loomulikult tagada Eesti terriotriaalvete turvalisus ning likvideerida Nõukogude Vene Tegevsalga oht merel. Siiski tasuks esile tõsta asjaolu, et mereväelaste ja meremeeste pingutused iseseisvuse eest võitlemisel ei piirdunud ainult lahingutegevusega,“ sõnas autor. Väeliigi ülesannete hulka kuulusid veel muuhulgas kaubalaevastiku tegevuse reguleerimine, välismaailmaga sideühenduse loomine, navigatsioonimärkide kordaseadmine, rannavalve ja ilma ennustamine.

„Publitseeritud materjalides on tänapäevani mereväge kajastav informatsioon paljuski selektiivne ja pealiskaudne ega põhine analüüsil, vaid pigem 1920.–1930. aastatel kirja pandud mälestustel,“ sõnas töö autor. Ta lisas, et sealjuures on peaaegu täiesti kõrvale jäetud Briti eskaadri tegevus Soome lahel ja koostöö Eesti sõjalaevastikuga, Briti eskaadri Läänemerele saatmise ja statsionaarselt Soome lahele jätmise põhjused ning mereväe organisatoorne areng. Uurimistöös on toodud, et brittide kehtestatud mereline ülemvõim soodustas eestlastel mereoperatsioonide teostamist. Seetõttu sai Eesti edendada kaubavahetust Lääne-Euroopaga ning Nõukogude Vene Tegevsalk ei suutnud arendada operatiivtegevust Soome lahel.

Doktoritöö baseerub peamiselt Eesti ja Suurbritannia arhiividokumentidele ning vähesel määral on kasutatud ka Venemaa allikaid. „Tänu välisriikide arhiividest leitud teabele on käibele toodud palju uudset informatsiooni, mis omakorda täiendab Eesti sõjaajalookirjandust Vabadussõja kontekstis. Samuti on üldajaloolisest seisukohast lähtudes lahti seletatud Suurbritannia mitteametliku interventsioonipoliitika tagamaad Balti riikide suhtes aastatel 1918-1919,“ selgitas Oll.

Doktoritöö pealkiri on “Eesti Merevägi Vabadussõjas 1918-1920” ja selle avalik kaitsmine toimus 13. aprillil Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Karsten Brüggemann, oponendid Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Seppo Zetterberg ning Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT