Riigikogu võttis vastu uue maaparandusseaduse

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks maaparandusseaduse, millega uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni.

Maaparandus on uute maaparandussüsteemide ehitamine ja olemasolevate korrashoidmine. Regulatsiooni rakendamisel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Kui maaparandussüsteemid ei toimiks, oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud. Selleks et tagada maaparandussüsteemide toimimine, nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda, samuti tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Põllumajandusameti kooskõlastuse või loata ei tohi sinna ehitada ka muud ehitist.

Seaduse olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel. Seni kehtinud seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtjat nõustada. Uues seaduses nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Vastutav spetsialist ei tohi töötada mitme ettevõtja juures, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. Need muudatused parandavad ootuste järgi ehitusprojektide kvaliteeti.

Seadusega muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.

Seaduse menetluse käigus muudeti ka maaparandusühistu asutamisprintsiipe.

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse (524 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 saadikut.

Riigikogu võttis vastu teisegi seaduse:

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (594 SE) korrastatakse Kaitseväe struktuuri ning muudetakse Kaitseväe tegevus paindlikumaks, et uutele ülesannetele saaks kiiremini reageerida.

Senine regulatsioon ei lase Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta. Edaspidi sätestatakse Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Seaduse tasemel jäävad endiselt reguleerituks Kaitseväe ülesanded ning õigused ja kohustused.

Seadusest jäetakse välja valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused. Need asendatakse viitega, et tegu on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Vastuvõetud seadus käsitleb vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava Kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandiga tahetakse anda kaitseministrile õigus nimetada ka küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.

Seadus näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada Kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Seadusega sätestatakse ka väärteokaristused Kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Seadusega muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.

Menetluse käigus esitati seitse muudatusettepanekut. Ühe olulisema muudatusena täiendatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 „Kaitseväe ülesehitus“ nelja uue lõikega, mis täpsustavad Kaitseväe ülesehitust. Muudatusega võib Kaitseväes peale põhimääruses nimetatud üksuste moodustada ka ajutisi üksusi. Neid võib moodustada nii alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste kui ka sõjaaja üksuste baasil. Kaitseväe ajutiste üksuste moodustamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) eesmärk on muuta 1. oktoober omavalitsuspäevaks.

Uue riikliku tähtpäevaga soovitakse väärtustada senisest enam omavalitsuste rolli Eesti riigi loomisel, taastamisel ja arendamisel. Tähtpäev annab ka võimaluse tutvustada rohkem omavalitsuste tegevust ja kaasata ühiskonda paremini omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamisse.

Läbirääkimistel võttis sõna Igor Gräzin Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Eelnõuga on kavas siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja Tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri Tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida paralleelset menetlust.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis linnujahti pidada, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ja Eesti jahinduse heast tavast. Eelnõuga täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Peeter Ernits Keskerakonna fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar.

Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele – antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka hoolimata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetest ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.

Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, näiteks kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel.

Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla näiteks tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilisi kiiritamise protseduure tehes tagama meditsiinikiirituse protseduuridega samaväärsete ohutusnõuete täitmise.

Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi – lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud. Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Ülevõetava direktiiviga kutsutakse üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamisel. Muu hulgas peavad riigid hakkama hindama tõenäosust, kuidas riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhukvaliteeti nii riigis kui ka naaberriikides ning kirjeldama heitkoguste vähendamise meetmeid. Samuti tuleb tagada programmi kooskõla teiste asjakohaste kavade ja programmidega. Siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada.

Direktiiv on piirkoguste täitmise seisukohast üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda mingitel põhjustel täitmata. Näiteks ühe meetmena võib olukorras, mil teatud aastal ei suuda riik oma heitkoguste vähendamise kohustusi erakordselt külma talve tõttu täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Kolme aasta keskmine heitkogus arvutatakse kõnealuse aasta, sellele eelneva ja järgneva aasta põhjal. Paindlikkusmeetmete rakendamisel tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ja see tuleb üle vaadata vähemalt iga nelja aasta järel.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 35 ja vastu 16 saadikut. Seega eelnõu teine lugemine katkestati.

Eelnõu näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt seitsmele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister ja Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, samuti Vabariigi Valitsuse nimetatuna kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.

Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.

Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Läbirääkimistel võtsid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna Helir-Valdor Seeder, kes tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, kes avaldas eelnõule toetust.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee