NordenBladet — Riigikogu võttis istungil vastu otsuse, mis lubab saata Kaitseväe kuni 50 tegevväelast aasta lõpuni Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis.

Operatsioon Barkhane on Aafrika Saheli piirkonnas läbiviidav Prantsusmaa suurim sõjaline operatsioon lõppeesmärgiga stabiliseerida olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab kohalike riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada.

Eesti osalus aitab kaasa terrorismi ja illegaalse kaubanduse ohjamisele, et probleemide süvenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi Euroopa riikides. Eesti üksuste tegevuspiirkonnaks Barkhane’i operatsioonil on planeeritud ainult Mali, mis on ka kogu operatsiooni peamine fookusala.

Ühtlasi on Eesti panustamine operatsioonile märk tihedast kaitsekoostööst Prantsusmaaga, kes muuhulgas võttis möödunud neljapäeval Itaalialt üle Eesti ja NATO õhuruumi turvamise Ämaris.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ (608 OE) poolt hääletas 69 saadikut ja vastu oli 2 saadikut.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (580 SE) loob kergemate väärtegude jaoks lühimenetluse.

See uus menetlusliik aitab hoida kokku inimeste ja politsei aega ning väldib liigset karistamist. Lühimenetluse rikkumisi ei kanta karistusregistrisse.

Kergemad väärteod on näiteks bussis ilma piletita sõit, vales kohas parkimine, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindlustuseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20–80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Praegu kulub väärteomenetlusele keskmiselt aega 20 minutit. Seadusemuudatuse tulemusena väheneb see aeg umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Seaduse poolt hääletas 86 saadikut.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (583 SE) näeb ette vähendada Justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja patendivolinikud. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Seadus näeb ette Patendivolinike Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides ja saada selle eest tasu.

Seadus muudab kohtutäituri seaduses sisalduvaid kohtutäituri põhitasu määrasid. Riigikohtu lahendist tulenevalt oli vaja muuta kohtutäituri põhitasu määrasid ja viia need põhiseadusega kooskõlla.

Seadus suurendab õigusselgust ning muudetakse täpsemaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 sõnastust, mis võimaldab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20 protsenti kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 52 saadikut ja vastu oli 7 saadikut.

Valitsuse algatatud mõõteseadus (566 SE) käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Seadusega uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega.

Seaduse poolt hääletas 78 saadikut.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse (597 SE) eesmärk on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seadusega võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded.

Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid.

Ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad, mis on näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad ehk internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad peavad edaspidi rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid.

Samuti peavad nad seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib neil kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Seadusega ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Küberturvalisuse seadusega tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse muudatus, mille tulemusena ühtlustatakse 2022. aastal perearstide poolt kasutatavate infosüsteemide turvanõudeid vältimaks näiteks isikuandmete lekkeid või andmete krüpteerimist lunavara rünnakute käigus. Samuti tehakse seadusega Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seadusesse muudatus, mille tulemusena on aastast 2022 ERR kohustatud tagama süsteemide turvalisuse, millega edastatakse informatsiooni elanikkonda või riiklust ohustavatest olukordadest.

Seaduse poolt hääletas 79 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõuga (524 SE) uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Välja on töötatud uus terviktekst.

Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.

Eelnõu menetluse käigus muudeti maaparandusühistu asutamisprintsiipe. Seni sai ühistu asutada nende maaparandussüsteemi omanike otsuse alusel, kelle omandis oli üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Uue regulatsiooni kohaselt on asutamiskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole maaparandussüsteemi omanikest ja ühistu asutamiseks peab selle poolt olema üle poole maaparandussüsteemi omanikest. Kui asutamiskoosolek ei olnud otsustusvõimeline, võib kokku kutsuda korduvasutamiskoosoleku, kus maaparandusühistu moodustamiseks piisab, kui selle poolt on maaparandussüsteemi omanikud, kelle omandis kokku on üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016 seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ega tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Riigikogus läbis esimese lugemise viis eelnõu:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), mille järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam.

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad eelnõu järgi osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja eestikeelset teooriaeksamit. Märgiti, et aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 ja õena tööle asumiseks 1–2 kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Eelnõu järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) näeb ette võimaldada omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist ning Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Vabaerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 saadikut, vastu oli 41 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud “Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut” ratifitseerimise seaduse eelnõu (606 SE) näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused. Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009.

Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE), mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõuga (617 SE) muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 6 saadikut ja vastu oli 33 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

 

Allikas: Eesti Riigikogu