NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 16. aprillil algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE).
Kehtiv isikuandmete kaitse seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.
Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid.
Seletuskirjas tuuakse näiteks, et seadus annab ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral. Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Varem kasutati eriliiki isikuandmete kohta terminit – delikaatsed isikuandmed. Eelnõuga täpsustatakse ka surnud inimeste andmete kasutamist.
Eelnõuga kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsmise kohta. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.
Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 16. aprillil algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617 SE).
Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.
Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.
Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka MTÜ Eesti Rohelise Liikumise 11. aprillil algatatud kollektiivse pöördumise “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it” ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.
Pöördumises märgitakse, et Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXIT-i strateegia. Pöördumisel on 1075 allkirja.
Allikas: Eesti Riigikogu