Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris Kurtna järvestiku veetaseme kõikumiste põhjuseid

NordenBladet — 13. märtsil kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritöö loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Marko Vainu, kes uuris Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku viimase seitsmekümne aasta suurte veetasemete kõikumiste põhjuseid ning põhjavee rolli umbjärvede veekoguse kujunemises. 

Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 ruutkilomeetri suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Kuigi seda ainulaadset piirkonda kaitstakse nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga.

„Järvestikku ümbritsevad põlevkivi-, turba- ja liivakarjäärid ning järvestiku keskelt pumbatakse põhjavett joogi- ja tarbeveeks. Järvestiku keskosas paiknevate looduskaitseliselt väärtuslike järvede (Martiska, Ahne- ja Kuradijärve) veetase on alates 1950ndatest aastatest kõikunud kuni 4m ning toonud nende ökosüsteemides kaasa olulisi negatiivseid muutuseid,“ selgitas töö autor ja lisas, et kui varem on järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, siis doktoritöös antakse kõikumistele arvutustel ja mõõtmisandmetel põhinevad selgitused.

„Selgus, et kõige enam on järvede veetasemeid mõjutanud põhjavee joogi- ja tarbeveeks väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme muutumine. See oli peamiseks veetaseme languse põhjustajaks nii 1970ndatel kui 2010ndate keskpaigas,“ sõnas Vainu. Lisaks on mõju avaldanud ka valglal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.

„Uuritud järved on justkui põhjavee läbivoolu basseinid, mille veetase langeb ja tõuseb koos ümbritseva põhjaveetasemega. Esmakordselt Eestis läbi viidud otsesed põhjaveevahetuse mõõtmised Martiska järve põhjas näitasid, et vesi imbub järvest välja põhjaveekaevude suunas. Põhjaveevõtu järsk suurendamine 2012. aastal tõi aga kõigest ühe aastaga kaasa põhjavee väljaimbumise ala laienemise ning langetas seeläbi järve veetaset kuni 1.8 meetrit,“ selgitas töö autor. Seega annab doktoritöö ühe konkreetse näidisala põhjal hoiatava kirjelduse selle kohta, millised protsessid võivad aset leida, kui, piltlikult väljendudes hakkavad järved ja inimesed konkureerima ühe ja sama põhjaveeressursi pärast.

Teadaolevalt on tegemist esimese teadusliku järvede ja põhjavee vastastikmõju uuringuga Eestis. Maailma mastaabis ei ole teada, et varem oleks õnnestunud põhjaveevahetust järvede põhjas mõõta nii enne kui pärast põhjaveevõtu suurendamist. Laiemat teaduslikku huvi pakub ka doktoritöö avastus, et põhjavesi võib järve sisse imbuda läbi paarimeetrise mudakihi. Üldjuhul eeldatakse järvede veevahetuse modelleerimisel, et läbi mudakihi põhjaveevahetust ei toimu.

Töö autori sõnul on oluline edaspidi leida kompromisslahendused, kuidas oleks võimalik tagada Ida-Virumaal piisav joogiveevarustus ilma, et Kurtna väärtuslikud järveökosüsteemid täielikult kaoksid. Vastava uuringuga on Keskkonnaameti tellimusel ning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostöös juba ka alustatud.

Doktoritöö pealkiri on “Groundwater-surface Water Interactions in Closed-basin Lakes: the Example from Kurtna Lake District in Estonia”. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Jaanus Terasmaa, oponendid Tartu Ülikooli teadur Mait Sepp ning Oulu Ülikooli teadur Pertti Ala-aho.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee