Riigikogu sai ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundadest

NordenBladet — Justiitsminister Urmas Reinsalu andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundadest. Justiitsministeeriumi eelmise aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2016. aastaga vähenes Eestis registreeritud kuritegude arv seitse protsenti.

Reinsalu sõnul on üldpilt positiivne, registreeritud kuritegevus on languses, ent säilitada tuleb kriitiline meel. „Kriminaalpoliitika eesmärk kuritegevuse ohjeldamisel on suunatud korduvkuritegevuse ehk retsidiivse kuritegevuse vähendamisele,“ ütles ta.

Justiitsminister rõhutas oma ettekandes, et kriminaalpoliitika keskmes peab olema ohver. „Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab usaldust õiguskaitse süsteemi vastu, vähendab kannatusi ja leevendab  kuriteoga tekitatud kahju,“ lisas Reinsalu.

Registreeritud kuritegude arv on mitu aastat järjest langenud, kuid turvatunde tagamiseks tuleb ministri sõnul siiski sisulisi samme astuda. „Ühiskonda tuleb kaitsta ohtlikemate kurjategijate eest. Ohtlikud kuriteod mõjutavad inimeste turvatunnet,“ lausus Reinsalu. Ta lisas, et ohtlikele kalduvuskurjategijatele tuleb teistest erinevalt läheneda ja nende kohtlemist puudutav eelnõu on ettevalmistamisel.

Reinsalu tõi oma ettekandes välja mitu muudatust, mis kriminaalpoliitikat mõjutavad. „Mullu jõustus karistusseadustiku muudatus, millega karmistati roolijoodikute kohtlemist. Seadus ei karmistanud üksnes karistust korduvalt purjuspäi kuriteo toimepaneku eest, vaid laiendas ka võimalusi pakkuda alkoholiprobleemiga juhtidele abi,“ ütles minister. Joobes sõidukijuhtide koguarv vähenes tema sõnul mullu üheksa protsenti.

Samuti peatus Reinsalu oma kõnes perevägivallal. Ta tõi välja, et iga kümnes registreeritud kuritegu on seotud perevägivallaga. Ministri sõnul on murettekitav asjaolu, et kõigest iga kümnes perevägivalla ohver pöördub politseisse. Ta rõhutas, et ükski perevägivallaohver ei tohi jääda üksi ja ohvril on võimalik saada riigilt tuge.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Raivo Aeg toonitas, et senisest rohkem on vaja tähelepanu pöörata kuriteoennetusele ja õigusrikkujate taasühiskonnastamisele.

Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist rõhutas, et justiitssüsteem peab seadma esikohale kuriteoohvri ja tema õigused, samuti tuleb jätkuvalt tegeleda perevägivalla vähendamisega. Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsioonist keskendus perevägivallale ning kohtueelse menetluse teemadele.

Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist peatus abipolitseinike tegevuse rahastamise küsimusel. Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist rõhutas vajadust suunata senisest rohkem ressursse korruptsiooni ohjeldamisele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mart Helme sõnul tuleks vaadata kuritegevuse statistikast kaugemale ja põhjalikumalt analüüsida, mis peitub numbrite taga.

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti Riigikogus heaks 2010. aastal. Sel aastal valmistab Justiitsministeerium ette uusi kriminaalpoliitika põhialuseid aastani 2025. Kuritegevuse statistikaga saab tutvuda siin.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee