NordenBladet — Siseminister Andres Anvelt vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Artur Talviku, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Monika Haukanõmme ja Ain Lutsepa 17. jaanuaril esitatud arupärimisele maade täiendava väljaostmise kohta idapiiril (nr 411).
Arupärijad viitasid asjaolule, et 5. jaanuaril tuli avalikuks siseministeeriumi soov laiendada idapiiri väljaehitamiseks vajalikku piiririba veel 10 meetri ulatuses ning alustada uut maade väljaostmist omanikelt. Arupärijad soovisid teada, mis on kaalukad põhjused täiendava maade väljaostmise teostamiseks.
Anvelt selgitas, et projekteerimise käigus on rajatud nimelt 3,2 kilomeetri ulatuses kaks katselõiku, millele on paigaldatud seire- ja valvetehnika selliselt, nagu see saab olema tulevikus kogu väljaehitatud piiri ulatuses. Piirribale rajatavad elemendid on piiripost, loomatõkkeaed, piirdeaed, jäljeriba, erinevad sillad, purded ning tehniline seire- ja valvesüsteem. „Jah, olemasolevat kümnemeetrist piiririba on planeeritud laiendada kuni – ma ütlen “kuni”, sest see sõltub looduslikust keskkonnast antud kohas – 40 meetri peale,“ märkis siseminister. Tema sõnul ostetakse maad juurde korraga kuni 30 meetri siilude kaupa sisemaa suunas. Maksimaalselt 30 meetri laiused ribad ostetakse juurde üldjuhul ainult siis, kui on tegemist metsaga kaetud alaga, seda eelkõige vältimaks puude langemist taristule. Haritavate põllumaade puhul näiteks võib kõne alla tulla ka olemasolev 10-meetrine äralõige.
Anvelt ütles, et raha on kulunud kokku umbes 470 000, sellest tehingud 348 000 ja tehingutega seotud kulud 121 000, see on hindamine, mõõdistamine, notariteenused. Kokku on planeeritud maade omandamisele 939 757. Samas, laiem piiririba aitab otseselt hoida ehituskulusid kokku pea 900 000 euro ulatuses, seoses sellega, et ehitusobjektil on ruumi ja on võimalik teha mitut ehitustööd korraga, ladustada ehitusmaterjale ja hoida tehnikat. Lisaks toob parema nähtavuse ja võimaliku kokkuhoiu seiretehnika pealt ja ka hilisemal piiririba hooldamisel.
Anvelt selgitas, et piiriäärsete maade omanikega suheldakse, räägitakse läbi, informeeritakse. „Jah, see on ebamugav, kuid samas on seni toimunud maade võõrandamine poolte kokkuleppel. Omanikud mõistavad üldjoontes, et riigipiiri väljaehitamine on hädavajalik. Pigem kurdetakse piirkonna maa madala turuhinna üle, kuid selle kompenseerimiseks siis kõikidele maaomanikele äralõigatavate maa- ja metsaüksuste turuväärtuste lisaks maksame kompensatsiooni 1000 eurot ning kanname muidugi kõik tehinguga seonduvad kulud,“ selgitas siseminister. Anvelti sõnul moodustavad halduskulud neljandiku maade võõrandamisele planeeritud kuludest, see on 230 000. Maade võõrandamisega loodetakse lõpetada käesoleva aasta jooksul.
Allikas: Eesti Riigikogu