NordenBladet — Maaelukomisjonis anti ülevaade Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüsist, mis annab hinnangu Eesti toidu- ja põllumajandussektori uuenduslikkusele, tootlikkusele ja kestlikkusele.

Analüüsi raames hinnatakse ka sidusvaldkondi nagu haridus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taristu, keskkonnameetmed, majanduslik stabiilsus, avalikud teenused ning antakse soovitusi innovatsioonipoliitika arendamiseks.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on meie põllumajandusettevõtjad oma kõrgekvaliteetse ja säästliku tootmisega Euroopa riikide esireas. Eesmärk on toota efektiivsemalt ja samas rohkem säästa keskkonda. „Veelgi rohkem tuleb panustada taastuvenergiasse, olgu selleks virtsahoidlatele paigaldatavad biogaasisüsteemid või päikesepaneelid farmide katustel. Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et oluline on viia ka toiduainetetööstus uuele kaasaegsemale tasemele, et suudaksime kogu toodangu ise töödelda, millega väärtustame veel rohkem meie põllusaadusi.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks uuendusega seotud probleemide lahendamisel kompleksset lähenemist. „Uuendustega on tihedalt seotud mitu aspekti, et olla efektiivne. Seepärast on koostöös kogu põllumajandussektoriga vaja pöörata erilist tähelepanu konkurentsivõime strateegia väljatöötamisele,“ ütles Kruuse.

Analüüsi järelduste põhjal on Eesti innovatsioonisüsteemil mitu tugevat külge, milleks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia koos aruka spetsialiseerumise ja suure kasvupotentsiaaliga valdkondadele suunatud investeeringutega.

Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

Kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule.

Maaelukomisjoni kutsel osalevad OECD innovatsiooniraporti tutvustamisel maaeluminister Tarmo Tamm ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Ülevaate teevad OECD Kaubanduse-ja Põllumajanduse Direktoraadi peadirektor Ken Ash, Põllumajanduspoliitikate ja kaubanduse osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu ning Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeeriumi põllumajandusökonoomika ja toiduga kindlustatuse poliitikate koordinaator ja Eesti raporti retsensent Carla Boonstra.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvast OECD analüüsi tutvustusest on veebiülekanne.

 

 

Avafoto: Aivar Kokk (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu