Peaminister Jüri Ratas vastas arupärimisele Euroopa Liidu sissemakse kohta

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 21. detsembril 2017 esitatud arupärimisele Euroopa Liidu sissemakse kohta (nr 410).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas teatas, et Eesti on pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust nõus suurendama oma osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Arupärijad soovisid teada, kas valitsus on arutanud antud küsimust ja kas tegemist on valitsuse seisukohaga.

Ratas sõnul arutas valitsus Eesti lähtekohti 2021. aastale järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku kohta valitsuskabineti nõupidamisel ja võttis need vastu 8. juunil 2017. Seejärel arutas neid Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjon, kes toetasid valitsuse seisukohti kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega 3. juulil 2017. „Matti Maasikas nagu mitmed teised Eesti ametnikud lähtuvad Vabariigi Valitsuse ja riigi poolt kinnitatud seisukohtadest,“ ütles Ratas.

Peaminister selgitas, et valitsus on lähtunud Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku kohta seisukohtade kujundamisel Eesti jaoks olulistest prioriteetidest ja parima tulemuse saavutamise eesmärgist. Ta toonitas, et Euroopa Liidu eelarveraamistik lepitakse kokku Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ühehäälsusega, kokkuleppe saavutamiseks on tarvis ka Euroopa Parlamendi nõusolek. „Läbirääkimised on algusfaasis, lõplike otsusteni ei jõuta tõenäoliselt enne järgmist või isegi ülejärgmist aastat. Eelarveläbirääkimistes pole midagi uut kokku lepitud, kui kõigis on kokku lepitud. Meie valmisolek rohkem panustada on ju otseselt seotud Eesti ja Eesti elanike huvidega,“ kinnitas Ratas.

Peaminister märkis, et kui eelarvemaht peale Ühendkuningriigi lahkumist ei vähene, milleks peamegi meie ja kõik riigid oma sissemakseid suurendama, on suurem ka tõenäosus, et Eestile olulised prioriteedid saavad rahastuse.

„Eesti peab jätkuvalt oluliseks rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, vajalik on digitaalsete muutustega kaasaminek ja kohanemine. Praegused tagasihoidlikud vahendid sise- ja välisjulgeolekule ning rändega tegelemiseks peaksid tulevikus kindlasti Euroopa Liidu siseselt kasvama. Eesti soovib Euroopa Liidu toel viia lõpuni Rail Balticu projekti ja Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopa suunal. Peame oluliseks põllumeeste otsetoetuste edasist ühtlustamist ühtsel turul,“ ütles Ratas. Ta nentis, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid ehk n-ö struktuurivahendid Eestile tõenäoliselt vähenevad, kuna oleme saanud jõukamaks. „Puhtalt rahaliselt saab Eesti väga suure tõenäosusega ka järgmisel eelarveperioodil ja ülejärgmiselgi perioodil Euroopa Liidu eelarvest rohkem vahendeid, kui on meie sissemakse,“ märkis Ratas.

Peaminister tõi välja Euroopa Liidu vahendite kasvamise põhimõtte lähtekohast, et toetused ja investeeringud peavad panustama Eesti konkurentsivõime kasvu ning olema eelkõige ühekordseks arenguimpulsiks. Samu põhimõtteid järgitakse Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamisel. „Riigi ülesannete rahastamise jätkusuutlikkust hinnatakse iga riigi eelarvestrateegia ja eelarve protsessis, sealhulgas arvestame Euroopa Liidu vahendite vähenemisega,“ selgitas peaminister.

Ratas vastas veel arupärimisele maksumaksja raha eest saateaja tellimise kohta Pervõi Pribaltiiski Kanalist (nr 409).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele advokaadibüroode ja prokuratuuri varjatud suhete kohta (nr 406).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 18.26.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:
vacationhunter online
Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee