NordenBladet — Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon sai esmaspäeval, 5.veebruaril riigi peaprokurörilt Lavly Perlingult ülevaate möödunud aasta kriminaalmenetluste raames teostatud jälitustegevuse järelevalvest.

Erikomisjoni esimehe Raivo Aegi sõnul on prokuratuur viimastel aastatel panustanud järjest enam jälitustoimingute põhjendatud järelevalvesse. „Järelevalve käigus pööratakse tähelepanu vormilisele korrektsusele ehk lubade olemasolule ja neis lubatud tähtaegadest kinnipidamisele. Üha enam peetakse oluliseks ka tulemuslikkust ja jälitustoimingute vajadust raskete- ja peitkuritegude avastamisel,“ märkis Aeg.

„Äärmiselt oluline on panustada just alaealiste vastu toime pandud pedofiiliakuritegude avastamisse, sealhulgas efektiivsemalt jälitusmeetmeid kasutades,“ märkis Aeg. Esimees lisas, et komisjon sai ülevaate ka riigiprokuratuuri järelevalveosakonnas planeeritavatest ümberkorraldustest, et tõhustada kontrolli jälitustoimingute seaduslikkuse üle.

„Jälitustegevus on väga oluline tööriist võitluses raske kuritegevusega. Samas kasutatakse seda vaid juhul, kui see on vajalik, proportsionaalne ja möödapääsmatu,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. „Raske kuritegevuse vastu võideldes pole see aga pelgalt õigus ja võimalus, vaid ka riigi kohustus. See aitab tagada turvatunde, julgeoleku ja kannatanute õigused,“ lisas Perling.

Riigi peaprokurör tõi välja, et jälitustoimingu luba kasutati eelmisel aastal kahel protsendil kriminaalasjadest, mis seda võimaldavad. „Kõige enam antakse jälituslube seoses narkokuritegude, organiseeritud ühenduste ja maksukuritegudega,“ ütles Perling.

Komisjoni istungil osales veel juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

 

Avafoto: Lavly Perling (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu