NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon kuulas avalikul istungil osapoolte arvamusi seoses Patarei merekindluse säilitamise ja arendamise võimalustega. Arutelu on ajendatud kollektiivsest pöördumisest „Patarei merekindlus on ohus“.

Komisjoni esimees Aadu Must ütles, et komisjon on pöördumisega tutvunud ja seda erinevate osapooltega arutanud, kuid merekindlus on väga suur projekt ning vajab senisest suuremat arutelu. „Patarei merekindlus on Euroopa kontekstis suure ajaloolise tähtsusega ja sel on potentsiaali kujuneda hinnatud vaatamisväärsuseks. Hoonele väärika rakenduse ja hea lahenduse leidmine nõuab aga erinevate osapoolte sisulist ja tihedat koostööd,“ lausus Must.

Komisjoni liige Krista Aru sõnas, et Patarei merekindlus on kultuuriväärtuslik hoone, mis on jäänud liiga kauaks oma saatust ootama. „Tuleb otsustada, kas võtta ette hoone renoveerimine või see esialgu konserveerida. Merekindlusele uue elu andmise otsusega ei tohi aga venitada nii kaua, et seda enam taaselustada ei saagi,“ toonitas Aru. Merekindluse kordategemine maksaks praeguste andmete järgi umbes sada miljonit, konserveerimine 3–5 miljonit eurot.

Istungile on kutsutud SA Kalaranna Patarei esindajad Aleksander Laane, Patrick Rang ja Andrus Villem, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige ja Europa Nostra volikogu liige Helle Solnask ning SA Kalaranna Patarei esindaja ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Tarmo Elvisto. Samuti on kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol, Riigi Kinnisvara AS arendusdirektor Timo Aarmaa, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ja muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

 

Avafoto: Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu