NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas kooskõlas valdkondlike komisjonide arvamusega valitsuse seisukohta asustada järgmise kahe aasta jooksul Türgist Eestisse ümber 80 inimest. Sel aastal asustab Eesti Türgist ümber 40 inimest ja järgmisel aastal 40 inimest.

Komisjon võttis otsuse tegemisel arvesse väliskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamust. Põhiseaduskomisjoni liikmed leidsid, et valitsuse esitatud seisukohad ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Esitatud arvude osas komisjon hinnangut ei andnud. Väliskomisjon ja õiguskomisjon toetasid valitsuse seisukohti.

ELAKi aseesimees Jaak Madison ütles, et tema valitsuse seisukohta ei toeta. Madisoni sõnul on valitsuse pakutud ümberasustatavate inimeste arv ebaproportsionaalne võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga, kellest esimene ei ole avaldanud valmisolekut ühegi inimese ümberasustamiseks ja Leedu on lubanud vastu võtta kuni 50 inimest.

Komisjoni liige Oudekki Loone ütles, et tänane otsus on motiveeritud olukorrast, kus Euroopa Liit tervikuna ja selle lõunapoolsed riigid on suutnud aina efektiivsemalt piirata rändesurvet. „Seega on meil mõistlik kindlus, et ümberasustamist vajavate inimeste hulk lähiajal ei suurene ja saame Eesti inimestele kinnitada, et tänane otsus vastuvõetavate inimeste arvu osas on lõplik,“ ütles Loone.

Loone sõnul näitab senine kogemus, et suurusjärgus 40 kuni 50 inimest aastas suudab Eesti vastu võtta, pakkudes neile samu teenuseid, mida pakume oma kodanikele. „Saame näidata üles head tahet abistada nii suure rändesurve all olevaid riike kui inimesi, kes on kaotanud oma kodu,“ ütles Loone. „Sellega on Eesti ausalt solidaarne rahvusvahelises kogukonnas ja võime vajaduse korral analoogilises olukorras loota ka teiste abile.“

Komisjoni liige Kalle Palling leidis, et Eesti on võimeline ümber asustama rohkem rahvusvahelise kaitse vajajaid. Tema sõnul panustab Eesti nüüd oluliselt vähem sellestki, mis 2015. aastal ühiskonnas läbi vaieldi, kui oldi valmis vastu võtma 550 inimest.

Siseminister Andres Anvelt ütles komisjonile, et Eesti võtab rahvusvahelise kaitse vajajaid vastu vastavalt oma võimetele ning Eesti inimeste turvalisust esikohale seades. „See number peegeldab kogukonna võimekust inimesi vastu võtta ja neid Eesti ühiskonda integreerida,“ ütles Anvelt. Ministri sõnul tuleb rändekriisiga tegelemine välja viia Euroopa Liidu piiridest ja teha koostööd kolmandate riikidega, kas siis rände päritolumaadega või  transiitriikidega. Tema sõnul on juba enne ümberasustamist vaja selgeks teha, kas tegemist on rahvusvahelist kaitsest vajavate isikutega või majandusmigrantidega.

Anvelt märkis, et Eestisse on tänaseks saabunud Türgist, Kreekast ja Itaaliast kokku 188 inimest, kellest kohale on jäänud 101.

 

Allikas: Eesti Riigikogu