NordenBladet – Olen seilanud laineharjal tükk aega ent nüüd pean tunnistama, et igal edul on tagasilöök. Lennuk, mis lendab kõrgelt, peab ühel hetkel maanduma ning tankima, lõputult kõrgel lendamine pole lihtsalt võimalik. Minuga on sama lugu. Teen üksi samas mahus ja tulemuslikkuse skaalal tööd, mida mitmetes teistes meediaväljaannetes teeb pea terve toimetus.

Samad sõnad käivad kõigi meie teiste kaasautorite kohta – me oleme teinud võimatut – oleme erakordselt väikese seltskonnaga viinud OHMYGOSSIPi suure Skandinaavia meediakontserni alla ning teinud OHMYGOSSIP´i maailmas üheks tuntuimaks meelelahutusveebiks. Meid loetakse Eestis, me figureerime Skandinaavia loetumate väljaannete topis, meid tuntakse Brasiilias ja Ameerikas.

Nüüd, olles NordenBladet´i all, oleme sulgenud optimaalse majandamise nimel mitmeid Skandinaavia kontoreid ning püüame sama mustrit jätkata ka NordenBladet+OHMYGOSSIP ühiskoostööna – eduvõtmel, võlusõnal ja passwordil – Helena-Reet. Helena-Reet on võlur, kes sujuvalt lahendab kõik ja kõigi probleemid. Olen punktis, kus tunnen, et olen andnud liiga palju – olen loobunud oma elust ja eraelust. Ärge saage valesti aru, ma armastan oma tööd ning naudin seda täiega, aga inimese ja naisena tunnen, et võiks midagi veel olla. Minu suhe mehega on väga õrnal jääl, minu närvikava ja võimekus on tõenäoliselt viidud ühe eksisteeriva inimvõimekuse maksimaalse piirini – piirini, mil inimene tunneb, et aeg oleks midagi saada ka, mitte ainult anda.

Saamine ja andmine on järgmine teema millest rääkida soovin. Minu eelmist blogi (loe SIIT) mõistis suur hulk inimesi väga valesti. Sain rekordarv tagasisidet ning  püüan siin ühe korraga kõigile teile vastata – ma ei vihka vaeseid inimesi… ma ei ole isegi teab mis rikas… ma vihkan vaest ellusuhtumist ning mõttelaadi. Ma vihkan inimesi, kes kütavad negatiivsust ning lõhuvad teiste unistusi, inimesi, kes tõmbavad teisi auku, selle asemel et viia neid edasi. Inimesi, kes söövad teiste energiat ja aega ning kes soovivad teiste najal liugu lasta. Ma vihkan neid vaeseid inimesi, kes ei anna midagi aga kellel on käsi pikalt ees teistelt võtma ning peale seda neid veel alandama ja mõnitama. Moraalita, südametunnistuse ja muude sääraste (mu ema võiks seda listi mitu tundi jätkata..) omadusteta inimimesi. On palju rahaliselt vaeseid ent vaimselt rikkaid inimesi. Raha ei tähenda rikkust. Raha tähendab jõukust. Rikas võib olla ka inimene, kes elab sendita hinge taga ning vaene inimene, kellel on kullast nupp veetsepotil.

Ent tagasi edu ja tagasilöökide juurde. Tunnen, et olen jõudnud punkti, kus hävitan juba ennast ja teisi enda ümber, minust on õige pea saamas just see ennist siunatud vaene ja kibestunud inimene – see, kes külvab enda ümber sitta ja masendust (Excusez-moi!) kui ta kohe midagi enda elus ei muuda. Ma ei taha olla see väiklane ja väike kärbsesitt, ma ei taha olla see kibestunud vaene ja halb inimene, kelle energia on suunatud nägema halba, mitte head – ning just nii on minuga viimasel ajal juhtunud. Näen vaid halba, jättes märkamata hea ning teen haiget inimestele, kes pole seda sugugi ära teeninud. Maailmas ei tee mitte keegi teistele nii palju haiget nagu me ise endale teeme negatiivsusega. Negatiivsus tapab nii enda kui sõbrad su ümber.  Olen jõudnud punkti, kus pean tunnistama endale, et olen ummikus, vajan restarti, vajan puhkust, vajan tunnustust ning tõenäoliselt ka korralikku … ah, jäägu see minu teada.

Andke mulle andeks, kellele olen haiget teinud. Ma igal juhul kavatsen paraneda, ning mitte jääda selleks kibestunud ja ületöötanud mu**iks (Désolé encore!), kes ma viimasel ajal olen olnud.