Reklaam:

TTÜ doktoritöö täiustas 2018. aastal kasutusse tulnud kõrgussüsteemi lähtepinda

NordenBladet — TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudis kaitses Silja Märdla hiljuti doktoritööd „Regional geoid modelling by the least squares modified Hotine formula using gridded gravity disturbances” (Piirkondlik geoidi modelleerimine vähimruutude meetodil modifitseeritud Hotine valemiga kasutades võrgustatud raskuskiirenduse hälbeid).

Doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna geodeesiaprofessor Artu Ellmann: „Doktoritöös uurisime raskuskiirenduse võrgustike arvutamist, seni vähekasutatud Hotine valemi rakendamist geoidiarvutuses ja geoidimudeli täpsuse hindamist merealadel. Kõik doktoritöö uuringud on tehtud Põhja- ja Baltimaade piirkonna kohta, samas on uuringute tulemused rakendatavad geoidi modelleerimisülesannetele ka mujal maailmas“.

Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, looduses nähtav kui maailmamere häirimatu ehk lainetest, tuultest ja teistest mõjuritest puutumatu pind. Geoidi saab arvutada Maa pinnal tehtud raskuskiirenduse mõõtmiste põhjal. Tulenevalt koduplaneedi sisemuses olevate masside ebaühtlasest jaotusest on tulemuseks saadav geoidi pind üsnagi krobeline: see võib Maa kuju matemaatiliselt kirjeldavast kaheteljelisest ellipsoidist kuni 100 meetri võrra erineda.

Lisaks sellele, et geoidi kuju ja selle muutused ajas kajastavad Maa struktuuri ja geodünaamilisi protsesse, on sellel ka väga praktiline väljund. Nimelt inseneri- ja loodusteadustes väljendatakse kõrgusi ja sügavusi traditsiooniliselt keskmise merepinna suhtes. Tänapäevased satelliitmõõtmise tehnoloogiad, näiteks GPS, määravad aga geodeetilise kõrguse ellipsoidist. GPS-kõrgusmäärangu tulemusest saab arvutada insenerirakendusteks sobiva kõrguse just geoidi mudeli abil.

„Satelliitmõõdistuse ehk GNSS (Global Navigation Satellites System) mõõdistuse täpsus läheneb sentimeetri suurusjärgule, seega on vaja ka samaväärset geoidi mudelit. Sentimeetri täpsusega kõrguse määramine on aga tänapäevases maailmas ääretult oluline. Meid ümbritseva inimtekkelise keskkonna toimimine sõltub suuresti selle osade omavahelise paigutuse korrektsusest. Hooned, sillad, teed ja tehnosüsteemid peavad olema omavahel ja ümbritseva keskkonna suhtes sobivalt paigutatud, eriti veel kui see puudutab näiteks sade- ja reovee ärajuhtimist,“ selgitab Ellmann.

Kõrguste määramine GNSS seadmetega on lihtne ja kiire, eriti võrreldes aja- ja töömahuka nivelleerimisega. Seetõttu on GNSS üha enam kasutusel kõigis ehitusetappides. Tänu kiire ja piisavalt usaldusväärse GNSS mõõdistuse kasutamisele on võimalik selle arvelt vähendada isegi ehituse eelarvet.

Professor Ellmann: „Teadustöö tulemusi saab edaspidi kasutada Eestit hõlmava geoidimudeli parendamiseks. Võrreldes hetkel kehtiva riikliku mudeliga, on nii mõneski kohas mitme sentimeetrist täpsustumist oodata. Alates 01.01.2018 läks Eesti üle EVRS (European Vertical Reference System) kõrgussüsteemile ehk nn Amsterdami nullile, seega võetakse kasutusele ka uus, täpsustatud geoidimudel, mille kvaliteeti Silja Märdla oma doktoritööga parandab“.

Doktoritöö juhendaja oli professor Artu Ellmann.
Oponendid olid professorid Martin Vermeer (Aalto Ülikool) Riccardo Barzaghi (Politecnico di Milano).

Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus aadressil: https://digi.lib.ttu.ee/i/?9130

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT


Tags assigned to this article:
EestiSilja Märdlateadusteadusinfo

Reklaam:
vacationhunter online
Reklaam:
anigif nordenbladet
Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian language.
Nordic News Service


blog.tr.ee

socialbakers