NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE).

Eelnõuga kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.

Enne 1. märtsi 2018 välja antud kehtiva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks loetakse viis aastat dokumendi väljaandmise kuupäevast alates. Teisisõnu väljastatakse igale enne nimetatud kuupäeva välja antud 3-aastase kehtivusajaga kehtivale digitaalsele isikutunnistusele lisasertifikaadid kehtivusajaga 2 aastat. Alates 1. märtsist 2018 hakatakse digitaalset isikutunnistust välja andma kehtivusajaga kuni viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE).

Mõõteseadus käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE).

Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.

Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.

Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (568 SE).

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride. Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE).

Eelnõuga tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. Eelnõu on seotud vajadusega muuta riigivaraseadust, et oleks börsil oleks võimalik noteerida AS Tallinna Sadama aktsiaid.

Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Kehtiv seadus ei ole piisav, et ühemõtteliselt tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Eelnõu muudatuste kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt.

Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus. Valitsusel plaanis börsil noteerida AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Green aktsiad. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE).

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra.

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Seadusemuudatus loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE).

Eelnõuga kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.

Eelnõu täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.

Eelnõuga lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „„Transpordi arengukava 2014–2020“ muutmine“ eelnõu (573 OE).

Eelnõuga muudetakse arengukava, mis puudutab ASi Tallinna Sadam osaluse protsendimäära. Riigikogus kinnitatud arengukava kohaselt säilitab riik 100 protsendilise osaluse ASis Tallinna Sadam. Selleks, et oleks võimalik viia ASi Tallinna Sadam vähemusosalusebörsile, sõnastatakse arengukavas, et riik säilitab ASis Tallinna Sadam enamusosaluse. Seega jääb riigi omandisse vähemalt 2/3 ASi Tallinna Sadam aktsiatest.

ASi Tallinna Sadam kuni 1/3 aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Täpsem aktsiate noteerimise protsent võib jääda vahemikku 28–33 protsenti. See selgub siis, kui emissiooni struktuur on välja töötatud. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta I poolaasta lõpuks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 9. jaanuaril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE).

Eelnõuga sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Eelnõu kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutute ülesandeks hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvatel isikutel ei oleks karistatust korruptiivsete kuritegude eest. Eelnõuga seatakse volikogu esimeestele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu juhatajaks, juhatuse liikmeks ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks või juhi asetäitjaks.

Eelnõu kohaselt otsustab vallavanema või linnapea teenistuslähetusse saatmise edaspidi valla- või linnavolikogu esimees. Valla- või linnavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise üle hakkab otsustama vallavanem või linnapea. Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu