NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu alkoholi- ja reklaamiseadust muutva seaduse ning kaks seadust topeltmaksustamise vältimisest Jaapani ja Kõrgõzstaniga. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Seadusega muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Seadusega muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.

Seadusele tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma.

Sisse viidi muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused põhjendatud juhul õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, seda kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.

Reklaamiseadust muudeti nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Seaduse järgi on üleminekuaeg alkohoolsete jookide teistest kaupadest eraldi paigutamise, esitluse piirangu ja reklaamiseaduse muudatuste osas 2018. aasta 1. juunini ning alkohoolse joogi väljapaneku piirangu osas 2019. aasta 1. juunini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hardi Volmer Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse (381 SE) poolt hääletas 49 ja vastu oli 40 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (537 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega, kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (549 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.

Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.

Seaduse poolt hääletas 78 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE) järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, seda maksimaalselt kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani.

Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud, koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud ning koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.

Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu. Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta antakse erakoolidele üleminekuaeg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi ja Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemus: poolt 30 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

 

Allikas: Eesti Riigikogu