NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumisel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli Vanemstaabiallohvitseride kursuse õppuritega oli kõne all Eesti kaitse-eelarve tase, Kaitseväe võimelünkade likvideerimine, koostöö NATO liitlastega ja Venemaa mõju regiooni julgeolekule.
Komisjoni esimees Hannes Hanso andis ülevaate komisjoni tööst ja rääkis pikemalt kaitse-eelarvest. Hanso sõnul ei tohi kaitse-eelarvega poliitilistel eesmärkidel mängida. „Muude teemade lahendamiseks kaitse-eelarvega ei mängita,“ ütles ta. „See on valdkond, kus ei tohi järgi anda.“
Hanso sõnul panustab Eesti järgmisel aastal kaitsevaldkonnale enam kui pool miljardit eurot, mis sisaldab lisaks kahele protsendile kokkulepitud kaitsekulutustele SKTst kulutusi liitlaste vastuvõtule.
„Täna oleme NATOs reaalkulutustelt tagantpoolt neljandad, järgmisel aastal jääme lätlastest maha,“ ütles Hanso. „Kui vaatame tulevikku, siis ei kata me enam kokkulepitud kahe protsendiga SKTst oma tegelikke vajadusi ja meile jäävad teatud võimelüngad. Peame mõistma, et kõigil Eesti elanikel tuleb anda oma panus riigikaitsesse – kes panustab maksumaksjana, kes ajateenijana, kes peab elama harjutusalade läheduses.“
Hanso sõnul lisandub iga võimekuse arendamisega eelarvesse protsent, mida peab lisaks kulutama. „Kui me tahaks tankivõimekust, peaks lisanduma umbes 0,6 protsenti, keskmaa õhutõrje arendamine vajaks vähemalt 0,3 protsenti, meil on vaja leevendada ka moonapuudujääke,“ loetles Hanso. Tema sõnul peab alustada debatti kaitsekulutuste miinimumtaseme tõstmiseks 2,5 protsendile SKTst.
Rääkides liitlaste panusest regiooni julgeoleku tagamisel ütles Hanso, et NATO pole kunagi varem vägesid sarnaselt praegusele eelpositsioneerinud. Varssavi tippkohtumisel õnnestus saavutada kokkulepe, mis oli sõjaliselt vajalik, aga ka poliitiliselt võimalik. Kuna tegemist on hetkel maavägede heidutusvõimega, siis tuleb tema sõnul edasi liikuda liitlaste mere- ja õhuväe võimekuse tõstmisega regioonis.
Kohtumisel osalesid veel komisjoni liikmed Madis Milling ja Ants Laaneots. Milling rõhutas kohtumisel riigikaitsekomisjoni otsuste vastuvõtmist konsensuse alusel. Laaneots kõneles Venemaa eesmärgist saada maailma globaalseks administraatoriks. Veel räägiti väljakutsetest Kaitseväe ajateenistuses, võimelünkade täitmisest, harjutusalade laiendamisest, rahvusvahelistest missioonidest ja alalisest kaitsekoostööst Euroopa Liidu riikide vahel.
Avafoto: Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtusid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli Vanemstaabiallohvitseride kursuse õppuritega (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu